Teisipäev , 27 veebruar 2024
Erakorralised uudised
puuk

Puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel

Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linnade haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel. 

Linnapuukide uuringu raames viisid 24.maist 8. juunini TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi puugikorje Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul külastati 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Uurijad „surfasid“ selle aja peale läbi 55 750 m2.

Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.

Keskmine puukide levimus 100 m2 kohta on 5,65. Neid haljasalasid linnades, kus puuke leidus 100 m2 kohta rohkem kui kümme, oli kokku kaheksa. Kõige kõrgema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 m2 kohta. Rohkelt puuke leiti ka Võhma kettagolfi rajalt, Kärdla Linnapargist ning Tõrva terviserajalt.

„Peamiselt korjasime puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning kettagolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid on tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esineb vaid vähesel määral või puuduvad need üldse ning kuivanud lehed on korralikult ära koristatud,“ selgitas TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva. „Taoliste kohtade heaks näiteks on Haapsalu linnuse territoorium ja Kilingi-Nõmme kesklinna park, kust puugikorje ei toonud ühtegi puuki,“ lisas ta.

Puugikorjeks sobivate kohtade valik lähtus projekti eesmärgist. Välja valiti need Eesti linnades asuvad avalikud rohealad,  mida inimesed aktiivselt külastavad, et puuke saaks korjata kohtadest, mis vastavad inimeste käitumisharjumustele.

Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala kettagolfi radasid. Koos kettagolfi populaarsuse kasvuga kasvab ka inimeste aktiivsus rohealadel. Ning nagu näitas linnapuukide uuringu korje tulemus, kasvatab see omakorda puugihammustuse saamise ohtu.

Võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ning eriti rohkelt leidub puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.

2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk oli välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Need tulemused selguvad eeldatavasti 2023.aasta sügisel.

Rohkem infot puukide levimuse kohta Eesti linnade rohealadel: https://puugiinfo.ee/puugiuuringute-tulemused/

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

Nii enne- kui õigeaegselt sündinud laste oluline riskitegur insuldi kujunemisel on ema rasedusaegne kuse-suguteede põletik

Kuigi insult loote- ja vastsündinueas on harv, esineb seda sagedamini kui üldiselt arvatakse. Tartu Ülikoolis

minuaeg.com uudised

Välisminister Tsahkna alustab Genfis Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks saamise kampaaniat

Täna, 27. veebruaril viibib välisminister Margus Tsahkna visiidil Genfis, kus esineb sõnavõtuga ÜRO Inimõiguste Nõukogu

error: Sisu on kaitstud!