Prokuratuur ei alusta Õhtulehe ajakirjanike suhtes kriminaalmenetlust
Prokuratuur hindas Õhtulehe ajakirjanike tegevust Haridus- ja Teadusministeeriumi ametiauto kasutamise kohta andmete kogumisel ning leidis, et ajakirjanikud ei ole oma tööd tehes pannud toime kuriteona käsitletavat eraviisilist jälitustegevust.
Karistusseadustiku kohaselt on eraviisiline jälitustegevus ilma õigusliku aluseta mõne konkreetse inimese jälgimine ja tema kohta andmete kogumine. Antud juhul oli prokuratuuri hinnangul ajakirjanike töö eesmärk koguda andmeid ministeeriumi käsutuses oleva auto kasutamise kohta. Kuivõrd ajakirjanike eesmärk oli koguda andmeid riigile kuuluva vara kasutamise, mitte konkreetse inimese kohta, ei ole prokuratuuri hinnangul karistusseaduse mõttes tegemist eraviisilise jälitustegevusega.
Riigiprokurör Taavi Pern selgitas, et prokuratuur andis hinnangu konkreetsele olukorrale. „Paragrahv, mis keelab eraviisilise jälitustegevuse on mõeldud kaitsma inimeste õigust privaatsusele. Hindame ajakirjanike tahet ja julgust juhtida tähelepanu ühiskonna murekohtadele, kuid peame siiski vajalikuks rõhutada, et ka ajakirjanduslikud eksperimendid ja uurivate ajakirjanike töö peavad olema seadusega kooskõlas. Siinkohal selle vastu eksitud ei ole,“ lisas riigiprokurör Pern.
Eelmisel nädalal ilmunud Mailis Repsi puudutava materjaliga tutvudes leidsime, et viiteid võimalikule kuriteole ei ole. Teavitasime enda seisukohast politseid, kellel on pädevus otsustada, kas viia läbi väärteomenetlust.
Politsei alustas Mailis Repsi võimaliku rikkumise asjaolude selgitamiseks väärteomenetlust korruptsioonivastase seaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku vahendi korruptiivset kasutamist (KVS § 17). Menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
