Koroonakriisist kõneldes tõi Karis välja, et see on inimesi kurnanud ja tekitanud palju probleeme vaimse tervisega. See võib aga osutuda ohuks ühiskonna arengule.
“Tasub olla mures,” tõi ta välja, et õpetajate sõnul on näiteks ühes Eesti koolis tehtud poole aastaga viis enesetapukatset. “Sellised numbrid on hirmuäratavad.”
Ta lisas, et koolides on puudus spetsialistidest. “Kuuleme, et ka täiskasvanute jaoks ei jätku psühholooge,” ütles ta ja lisas, et neid inimesi ei tule üleöö juurde.
Karis tõi aga välja, et laste vaktsineerimine koroona vastu ei peaks praegu olema esmatähtis.
“Ma olen ka praegu sellel seisukohal, et laste vaktsineerimisel võiks oodata,” ütles Karis rõhutades, et see on tema isiklik seisukoht. “Kui me jõuame nii kaugele, et on kindlus vaktsiinide mõju ja toime kohta, on aega ka lapsi vaktsineerida.”
Küll aga on vaktsineerimisega seotud tema hinnangul sarnaselt Ühendkuningriigi või Taaniga hoopis piirangute leevendamine. Nende kaotamiseks peaks aga vaktsineeritus Eestis olema oluliselt kõrgem.
“Me peame jõudma selleni, et meie vaktsineerimistase jõuaks nii kaugele, et ka meie saaksime piiranguid leevendada,” ütles ta. “Eks ka siin on kahetised sõnumid – ühed ütlevad, et omikron päästab meid, ja siis tuleb teine, kes ütleb, et kuskil on veel delta ja tema ootab oma aega. Eks see tõde seal kuskil keskel on.”
Allikas. Err.ee
