Vaadates otsa rahandusministeeriumi värskelt avaldatud kevadisele majandusprognoosile on Karise sõnul selge, et tuleb teha otsuseid, mida enne valimisi ei lubatud. Karis rääkis, et ootab uuelt valitsuselt julgust neid otsuseid vastu võtta.
“Ma arvan, et üks oluline mõõdupuu on see, et ta suudab muutusi ellu viia, sest ilma nendeta ma arvan, et tänapäeva maailmas ei ole võimalik. Tuleb olla ka ebapopulaarne, mitte sõita ainult selle populaarsuse ree peal ja oodata, et meedia iga päev teeb häid pealkirju. Need otsused, mis on vaja teha, tuleb ära teha ja nendeni jõudmiseks tuleb ka läbi mõelda, kuidas me sinna jõuame,” lausus Karis.
Karise sõnul loodab ta, et peaminister saab ministrite nimed ikkagi enne teda teada ja jõuab nendega ka enne vestelda. Karis märkis, et on öelnud seda ka otse Kaja Kallasele. “Et see meeskond, kes lõpuks kokku saab, et see tõesti on meeskond,” sõnas Karis.
Karis ütles, et valitsemine on valikute küsimus ja kui üht konkreetset lubadust ära teha ei saa, siis tuleb jätta see tegemata, mitte anda raha natukene erinevatesse valdkondadesse. Pigem on tema sõnul valitsuse ülesanne tekitada kulude kõrval ka uut ressurssi.
Väikeste maakoolide sulgemise kohta ütles Karis, et seda peab vaatama nii, et õpilaste arv koolis ei saa olla ainukene kriteerium. “See sõltub väga palju sellest keskkonnast, kus see kool on. Sealjuures on üks oluline aspekt huviharidus. Kui ühes kohas on väike kool, samal ajal huviharidus on seal lähedal ka võimalik, siis tuleb mõelda, kuidas kogukond seda üleval saab hoida koos omavalitsusega. Aga jätta kool lahti, samal ajal kui huviharidus on kuskil kaugel, siis see ei ole lihtsalt mõeldav,” rääkis Karis.
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kariselt ka ühe Reformierakonna põhilise valimislubaduse – maksuküüru kaotamise kohta. See tähendab tõsta maksuvaba tulu määr kõigile 700 eurole. “Kas teie olete aru saanud, mis probleemi sellega lahendama minnakse?” küsis Ojakivi.
“Kui süvitsi sisse minna, siis ikka saab aru. Aga siin on küsimus, kas valija aru saab. Kui rääkida maksuküürust, siis ma ei ole kindel, et iga valija, kes läks hääletama, selgelt aru sai, mis see maksuküür on,” lausus Karis.
Karise hinnangul tõenäoliselt ka Reformierakonna valija jättis selle maksuküüru teema kõrvale ja valis mingi muu kriteeriumi, mille alusel ta oma hääle andis.
Kriitika Eesti Energia juhtide suunas ei ole kohane
Eesti Energia nõukogu otsustas veebruaris, et endistele juhatuse liikmetele makstakse tulemustasu kolmekordse keskmise kuutasu ulatuses. Juhatuse esimees Hando Sutter saab tulemustasuna seega pea 75 000 eurot, teistest juhatuse liikmetest Raine Pajo 51 000, Margus Vals ja Andri Avila 48 000 ja Agnes Roos 47 500 eurot.
Rahandusminister Annely Akkermann saatis Eesti Energia nõukogule kirja, milles annab suunise vaadata kriitiliselt üle Eesti Energia lahkuvate juhtide tulemustasud, sest juhtide koostöö on ministri hinnangul olnud puudulik. Samuti kritiseeris teravalt Eesti Energia juhte peaminister Kaja Kallas.
Karise sõnul võivad sellist masti tulemustasud inimestel tõesti meele tusaseks teha. Ta rõhutas, et palga suurust ei otsusta see isik, kes tööle läheb, vaid enamasti ikkagi keegi teine.
“Eks ta on nõukogu otsus. Siin ei olegi küsimus, kas on riigi- või eraettevõttega tegemist, pigem tuleb vaadata konkreetset juhtumit, kas seal on teatavad äririskid. See kiusatus teadmine kaasa võtta ja midagi ise püsti panna on täiesti olemas. See ongi see nõukogu pädevus, kus ta seda riski hindab, kas on vaja piirangut aastaks-kaheks peale panna,” ütles Karis.
Peaministri ja rahandusministri frustratsiooni nimetas Karis näotuks. “Inimene, kes lahkub ja kes on töötanud kaheksa aastat selle koha peal ja tema palgatingimused täpselt kaheksa aastat tagasi pandi paika… Ja nüüd siis viimastel nädalatel näidata võimu ja frustratsiooni, ma arvan, et see ei ole kohane,” kommenteeris Karis.
Karis oli kriitiline ka majandus- ja kommunikatsiooniministri Riina Sikkuti suhtes, mis puudutab tema tegevust Viru Keemia Grupi (VKG) uue kaevanduse rajamise takistamisel.
“Vahetult enne valitsuse vahetust võib-olla ei ole mõistlik selliseid teemasid üles võtta. Tuleks oodata ära, kui valitsus on paigas ja siis on võimalik seda teemat lahti harutada. Seda enam, et varasemad otsused on ju olemas. Ei ole vist kõige mõistlikum jah,” sõnas Karis.
Põlevkivist ei peaks loobuma enne, kui midagi asemel on
Rääkides rohepöördest ütles, Karis, et selle sõna “rohepööre” asemel võiks olla eesti keeles parem sõna, mis iseloomustaks liikumist keskkonnasõbralikuma maailma poole. “Pööre” on Karise sõnul liiga järsk.
“Ma arvan, et kokkulepe, mis puudutab kliimat ja keskkonda laiemalt, on ikkagi see, et kuidas me siis põlevkivist loobume ja mis asemele tuleb. Ei saa seda kõike vaadata ainult ühest aspektist. Me elame ühiskonnas, kus on ka inimesed, mitte ainult metsad ja maad. Eestlastel on ju isegi oma vanasõna olemas, et ei maksa sinna vanasse kaevu ennem sülitada, kui midagi asemel on. Ja täpselt nii peakski tegutsema. Kiirendada neid protsesse, mis võimaldavad meil põlevkivist loobuda. Mitte loobuda põlevkivist enne, kui midagi on asemel,” kommenteeris Karis.
Karise sõnul peab ta probleemiks ka seda, et eriarvamusega inimesi on hakatud häbimärgistama, mis on viinud selleni, et osa inimesi ei julgegi enam oma arvamust välja öelda.
Ida-Virumaaga ei peaks tegelema hoogtöö korras
Ida-Virumaa ja Ida-Virumaaga seotud teemade kohta ütles Karis, et seda ei tohiks kohelda kui mingit eristaatuses olevat piirkonda.
“Tuleb rohkem tegutseda, aga ma arvan, et kui me Ida-Virumaale ministri teeme või midagi taolist, siis see on ikkagi vähemalt 30 aastat tagasipöördumine. See ei ole väga mõistlik. Ja samuti ei ole mõistlik, kui valitsuse liikmetel oleks esimene käik kohe Narva. See ei ole enam väga tõsiselt võetav ka nende jaoks, kes seal piirkonnas elavad, sest nad tõenäoliselt eeldavad seda, et nendega tegeldakse pidevalt, mitte hoogtöö korras,” rääkis Karis.
Karise sõnul tuleb rohkem kaasata kohalikke elanikke Eesti ellu ja hoolitseda selle eest, et seal kohapeal oleks kõik võimalused õppida eesti keelt. “See ei ole odav. Seda ei tee ühe või kahe aastaga, aga need sammud tuleb maha märkida. Ja nii, et paari aasta pärast oleks mingit muutust näha. Kui mitte midagi ei ole muutunud, siis ümber vaadata ja võib-olla teisi otsuseid teha. Aga tegelda järjepidevalt, mitte oodata, et üks samm annab kohe lõpliku tulemuse,” lausus Karis.
Err.ee
