Eesti poliitikas valitseb presidendivalimiste eel ootusärevus, kuna erakonnad ootavad praeguse presidendi Alar Karise otsust selle kohta, kas ta soovib kandideerida ka teiseks ametiajaks. President on varem öelnud, et teeb oma otsuse teatavaks pärast jaanipäeva, kuid poliitikaringkondades liiguvad kuuldused, et avaldus võib tulla juba teisipäeval.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu kinnitas, et erakond on valmis Alar Karise uuesti presidendikandidaadina üles seadma, kui president otsustab kandideerida.
Reinsalu sõnul on Isamaa oma toetuse Karisele juba teada andnud ning tema hinnangul võiks presidendi otsus selguda lähiajal. Ta avaldas lootust, et Karis otsustab kandideerida ka järgmiseks ametiajaks.
Karise kandidatuuri toetab samuti Keskerakond. Erakonna aseesimehe Lauri Laatsi sõnul ollakse valmis tegema koostööd teiste erakondadega, et koguda presidendikandidaadi ülesseadmiseks vajalikud vähemalt 21 Riigikogu liikme allkirja.
Samas ei ole kõik erakonnad Karise toetamisega nõus. EKRE on teatanud, et nende presidendikandidaadiks on Mart Helme ning nad praegust presidenti ei toeta. Ka Eesti 200 on varem väljendanud seisukohta, et nemad Karise kandidatuuri ei toeta.
Urmas Reinsalu hinnangul võib Karise kandidatuur siiski leida toetust ka koalitsioonierakondade seast, sealhulgas Reformierakonnast. Tema sõnul võib ühiskondlik surve mõjutada erakondade lõplikke otsuseid.
Kui Alar Karis peaks otsustama mitte kandideerida, muutub olukord oluliselt keerulisemaks. Sellisel juhul tuleks erakondadel asuda otsima uut kompromisskandidaati, kes suudaks koguda piisava toetuse Riigikogus.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul ei plaani erakond esitada oma kandidaati üksinda. Tema hinnangul peaks tulevane presidendikandidaat sündima erakondade koostöös ning lõpliku otsuse tegemiseks on veel piisavalt aega.
Ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole oma seisukohta lõplikult kujundanud. Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et võimalikke kandidaate ei ole välistatud ning eesmärk on leida kandidaat, kes suudaks koguda laiapõhjalise toetuse.
Läänemetsa sõnul oleks ideaalne, kui president saaks valitud juba Riigikogus, mis eeldab vähemalt 68 saadiku toetust. Ta märkis, et ka sotsiaaldemokraatide seas leidub inimesi, kes võiksid presidendi ametisse sobida, kuid kõige olulisem on leida kandidaat, kes ühendaks võimalikult suurt osa Riigikogust.
Presidendivalimiste esimene voor toimub 2. septembril ning lähinädalad võivad kujuneda otsustavaks nii Alar Karise kui ka erakondade jaoks.
