Peaminister Kristen Michal pidas Tartus Eesti Rahva Muuseumis vabariigi aastapäeva eel valitsusjuhi traditsioonilise kõne, milles käsitles Eesti julgeolekut, majandust, kaitsetööstust ning eesti keele ja kultuuri rolli meie rahvuse püsimisel. Ta rõhutas, et keerulistel aegadel seisab Eesti kindlalt oma väärtuste eest.
Peaminister kinnitas, et Eesti ei tunnusta mitte kunagi riigipiiride jõuga muutmist ning toetab vankumatult Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja demokraatlikult valitud liidrit. Peaministri sõnul on Eesti ülesanne tugevdada Ukraina positsiooni ja suurendada survet Venemaale. „Tegime valitsusega otsuse soetada ja saata Ukrainasse esimesel võimalusel 10 000 suurtükimürsku, millele Kaitsevägi lisab oma varudest 750 000 toidupakki. Lisaks anname esimesel võimalusel ukrainlastele üle 100 miljoni eest Eesti kaitsetööstuse toodangut. Ukraina saab Eesti peale loota nii praegu kui ka tulevikus!“
Peaministri sõnul tuleb tänast julgeolekukriisi kasutada võimalusena innovatsiooniks ja Eesti kaitsetööstuse kasvuks. Ta märkis, et valitsus viib ellu riigi ajaloo suurimat kaitsetööstuse arendamise programmi, mille raames toodavad Eesti ettevõtted üle 400 miljoni euro väärtuses kaitsetoodangut.
Kõneldes Eesti riigikaitsest märkis Michal, et tugeva ja professionaalse kaitseväe ning hästi varustatud ja tugevate liitlaste kõrval põhineb Eesti kaitse vabade kodanike vabatahtlikul ühendusel – Kaitseliidul. „Eestit pole võimalik kaitsta ilma igaühe panuseta, sest kaitstud oleme vaid siis, kui igaüks teeb oma osa.“
Käsitledes Eesti majanduse väljavaateid, tõi peaminister välja, et mitmed näitajad viitavad paranemisele. „Majanduse langus on olnud pikk ja pahandav,“ märkis ta. „Pärast talve tuleb alati kevad. Seda kevadet oleme me pidanud kaua ootama, kuid kõik meie suuremad pangad ennustavad selle aasta majandustõusuks vähemalt 1,5 protsenti ja rohkemgi. Loodetavasti on see tõusu algus.“
Peaminister rõhutas oma kõnes, et Balti riikide lahkumine 8. ja 9. veebruaril Venemaaga ühisest elektrivõrgust oli oluline samm Eesti energiasõltumatuse ja julgeoleku tugevdamisel. „See oli suur jõupingutus paljudele inimestele – energeetikutele, ametkondadele ja liitlastele. Suur tänu kõigile, kes sellesse panustasid!“
Lisaks märkis peaminister, et energeetikas on Eesti ees suur väljakutse – majanduse ja ekspordi kasvu tagamiseks on vaja investeerida uutesse, taskukohast elektrit tootvatesse lahendustesse. Vanad põlevkivijaamad ei suuda enam pakkuda konkurentsivõimelist energiat, mistõttu tuleb arendada tasakaalustatult nii taastuvenergiat, juhitavaid tootmisvõimsusi, energiasalvestust kui ka tulevikus tuumaenergiat.
Michal peatus ka Eestis ilmneval muutusvastasusel, mis valimiste eel on sageli organiseeritud kampaania. Ta nentis, et ajas ei saa tagasi pöörduda – põlevkivi ei ole tuleviku energeetika lahendus, kolhoose ei taastata ja infoajastu ei naase faksimasinate juurde. Väike eksportiv riik peab olema avatud uutele võimalustele, sest vaid kohanemisvõime tagab edu. „Meie eesmärk on vabade kodanike 21. sajandi riik, tulevikku vaatav ja inimesi usaldav, haritud ja edukas. Võime muutuda ja uute oludega kohaneda on olnud Eesti edu alus,“ rõhutas Michal.
Peaminister tõstis esile ka Eesti rahva loominguvõimet. Eesti rahva suurim rikkus on meie haridus, kultuur ja keel. Meie loomingulisus väljendub laulupeo traditsioonis, intensiivses teatrielus ning sügavas lugemisharjumuses – igal aastal ilmub ligi 4000 eestikeelset raamatut.
Raamatuaastal kutsus Michal kõiki üles rohkem lugema ja hoidma eesti keelt, sest keel ei ole vaid suhtlusvahend, vaid ka meie mõtlemise alus. „Meie keelt ei võta meilt keegi ära, kui me seda ise ei tee,“ rõhutas ta, kutsudes inimesi avastama eestikeelse kirjanduse ilu ja tähendust igapäevaelus.
Viidates peatsele vabariigi aastapäevale kutsus peaminister üles tundma end hästi, nautima pidu ja olema tänulikud esivanematele omariikluse ja kultuuri pärandi eest. „Naudime suurt pidu ja oleme tänulikud esivanematele, kes on pärandanud meile kõige väärtuslikuma – oma maa, oma keele, oma riigi ja oma mõtte.“
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
