Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et liitlaste vahel valitses tänasel Madridi tippkohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toimunud põhimõtteline muutus: Venemaast on saanud NATO ja liitlaste jaoks peamine oht.
„Olen rahul sellega, et äsja heaks kiidetud NATO uus strateegia sellisena esimest korda pärast külma sõda Venemaad käsitlebki,“ ütles Kallas. Eesti jaoks on eluliselt tähtis, et NATO kollektiivkaitse muutub palju tugevamaks. „Leppisime kokku, et vastusena Vene agressioonile liigub NATO uuele tugevdatud kaitsehoiakule, mis võimaldab esimesest rünnakuhetkest kaitsta igat ruutsentimeetrit NATO territooriumist. Selle saavutamiseks langetati täna konkreetsed otsused ka idatiiva tugevdamiseks,“ lisas Kallas.
Kallase sõnul on kohe pärast NATO riigi- ja valitsusjuhtide otsust oluline alustada selle suunamuutuse elluviimist. „Eesti jaoks tähendab see koostöös liitlastega diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis oleks valmis kohe vajadusel Eestit kaitsma,“ rõhutas Kallas.
Samuti on Kaja Kallase sõnul väga oluline, et liitlased otsustasid kutsuda Soome ja Rootsi NATO liikmeks. Liitumisprotokollid allkirjastatakse lähiajal. „Soome ja Rootsi liitumine NATOga teeb tugevamaks meie kõigi julgeoleku. Oleme Soomet ja Rootsit nende liitumisteel igati toetanud esimesest päevast alates ning jätkame nende toetamist kogu NATOga ühinemise protsessi vältel,“ kinnitas Kallas.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul luuakse Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. „Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas,“ ütles Laanet.
Lisaks otsustasid liitlased kaitseminister Kalle Laaneti sõnul idatiiba tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse järele on kõige suurem. „Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis,“ ütles Laanet. Oluline on, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes. See tagab Briti üksuste kõrge valmiduse ja igakülgse koostöö Eesti üksustega nii kriisi kui vajadusel ka sõja tingimustes.
Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama.
Samuti suurendab kaitseminister Laaneti sõnul USA oluliselt oma sõjalist kohalolu Euroopas. „USA suurendab muuhulgas oma roteeruvat sõjalist kohalolu ka Balti riikides. See otsus hõlmab endas eeldatavasti nii maa- kui õhuväe üksusi, sealhulgas õhukaitset. Täpsemad detailid töötatakse välja liitlaste koostöös,“ ütles Laanet.
Välisministri ülesannetes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et tippkohtumisel, kus tegi pöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kinnitati NATO jätkuvat toetust Ukrainale ning kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale. „Uue abipaketi raames saadetakse Ukrainale vajalikku varustust, mida nad praegu lahinguväljal hädasti vajavad, ning toetatakse Ukraina kaitseväe üleminekut NATO standarditele ja moodsatele Lääne relvasüsteemidele,“ märkis minister Sutt. Samuti kinnitati Suti sõnul tippkohtumisel NATO avatud uste poliitika jätkumist. „Ukrainal ja ka Gruusial on endiselt NATO liikmelisuse perspektiiv nii nagu see sõnastati NATO 2008. aasta tippkohtumisel,“ ütles Sutt.
