Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist.
Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi.
Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem.
Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks.Sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest.
Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
Tubakasuitsu kõrvalvoos on:
• 3,5 korda rohkem tõrva
• 6,8 korda rohkem vingugaasi
• 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos.
Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajaleomane kohanemine tubakasuitsule
Passiivse suitsetamise mõju tervisele
Osad inimesed suudavad viibida suitsetajatega ühes ruumis küllaltki kaua ilma, et ilmneks suurem mõju organismile. Teistele aga mõjub suitsuses ruumis viibimine juba lühikese aja jooksul, tekitades halba enesetunnet.
Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks – lühiajaline ja pikaajaline mõju.
Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel (nii täiskasvanutel kui ka lastel) kutsub passiivne suitsetamine esile astmahooge.
Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes on lapsed, sest nende organism alles areneb.
Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel:
• märkimisväärselt suureneb kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk
• suureneb risk haigestuda südamehaigustesse
• raseduse korral suureneb risk nurisünnituseks ja lapse väärarenguks
• suureneb astma tekkimise risk (nii täiskasvanutel kui ka lastel)
• lastel ilmnevad õppimisraskused
• lastel suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk
• suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk
• suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk
• lastel suureneb allergiate tekkimise risk
Passiivne suitsetamine ja rasedus
Passiivne suitsetamine võib naistel raskendada rasedaks jäämist või põhjustada viljatust.Passiivne suitsetamine raseduse ajal mõjutab veel sündimata last.
Tubakasuitsu mürgised ained jõuavad läbi ema vereringesüsteemi lapseni. Selle tulemusena:• suureneb risk nurisünnituseks • suureneb risk enneaegseks sünnituseks • laps võib sündida alakaalulisena • suureneb nn imiku äkksurma sündroomi risk – imiku äkksurma sündroomi all mõeldakse imiku ootamatut ja äkilist surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid; see on tavalisim surmapõhjus lastel vanuses üks kuu kuni üks aasta • lapse vaimne areng võib olla aeglasem • laps võib kergemini haigestuda sellistesse haigustesse nagu näiteks meningiit, kõrvainfektsioonid, astma, kopsupõletik, bronhiit.Mida saaks passiivse suitsetamise vastu ette võtta?Kõigil on õigus puhtale õhule nii kodus kui ka väljaspool kodu ning mitte kedagi ei tohiks sundida sisse hingama teiste tubakasuitsu. Osad suitsetajad teavad, et nende halb harjumus häirib teisi ja nad ei suitseta teiste juuresolekul või vähemalt küsivad suitsetamiseks luba. Kahjuks on teine osa suitsetajaid sellised, kes ei arvesta teistega ja nende arvates pole nende tubakasuits probleemiks. Esimeseks sammuks on suitsetajale teada andmine, et tema tubakasuits on probleemiks.Ventilatsioon ei ole passiivse suitsetamise lahendus! Ventilatsioonisüsteemid, mis asendavad suitsuse õhu värske õhuga, peaksid töötama väga tugeva tõmbega, et vähendada tubakasuitsuga kaasnevaid terviseriske märkimisväärselt.
Samamoodi ei ole efektiivsed õhku filtreerivad süsteemid, sest need püüavad kinni vaid sigaretisuitsu osakesed, aga mitte vähki tekitavad kemikaalid ja mürgised gaasid. Ventilatsiooniga suitsetamisruumist kanduvad tubaka põlemisproduktid laiali hoone igasse nurka.
Muuda oma kodu suitsuvabaks!
Kui keegi peres suitsetab, siis las ta teeb seda väljas ning palu ka oma külalistel seda reeglit järgida. Väljas olles väldi passiivset suitsetamist!
2007. aasta juunist hakkas kehtima uus tubakaseadus, mille järgi ei tohi vaba aja veetmise kohtades (baarid, kohvikud, restoranid, ööklubid) enam mujal suitsetada, kui vaid suitsetamiseks ette nähtud ruumides, mis peavad olema varustatud eriventilatsiooniga ja kus ei teenindata. Kui keegi suitsetab sellises ruumis, mis ei ole suitsetamiseks ette nähtud, teavita sellest asutuse töötajaid, et nad tegeleksid probleemiga või anna ise suitsetajale teada tema eksimusest.
Väljas viibides kaitse ennast ja oma lapsi passiivse suitsetamise eest, paludes suitsetajal mujal suitsetada, või astu ise eemale. Kui oled ise suitsetaja, arvesta teiste inimestega ja suitseta kohas, kus see kedagi ei häiri ega ohusta.
Auto olgu suitsust prii!
Suitsetamine piiratud alal, nagu autos, põhjustab väga saastunud õhu, mis jääb sinna kauaks ning autole jääb külge suitsuhais. Suitsetamine autos ohustab kõigi tervist, kes seal istuvad ja eriti laste, kuigi neid peaks ennekõike kaitsma tubakasuitsu eest.
Kui on vaja kindlasti suitsetada, siis tuleks seda teha väljaspool autot enne sõitma hakkamist või teha pikemate sõitude ajal vahepeatusi.
