Aastaks 2035 on amet seadnud “Transpordi ja liikuvuse arengukavs 2021–2035“ suure sihi: 30 inimest võib tappa. See on see, mille kohta vanad tavatsevad öelda “realistlik“.
Kuidas ennetada laste ja täiskavanute tapmist liikluses? Lahendusi pakuvad teadusele tuginevad roherefomid, mis seavad esile Eesti inimese. Eestis peab olema kiirusepiirang 80 km/h, linnades 30 km/h ja osa maanteid võiks erastada.
Autojuht tappis 29. septembril Harjumaal maanteel kaheksa aastase lapse. 20. septembril tappis Tartus kaubikujuht ülekäigurajal jalakäija. Miski ei too neid enam tagasi. Nagu Eest Ekspress 11. oktoobril kirjutas, on alaealiste tapmine tõusuteel: 2018. aastal vigastasid täiskavanud autojuhid 66 alaealist ja tapsid ühe, 2022. aastal juba 83 ja neli. 2023. aastal oli kolmandik autoga vigastatud inimestest lapsed. Iga aasta tapetakse kuskil 50 inimest meie teedel.
Jah, neid võib lugeda kui tapmised. Need ei ole õnnetused: liiklussurmad on ette ennustatav nähtus ja osa süsteemist, feature ja mitte bug inimese enda loodud masinavärgis. Tänavu tapetakse autoga teedel veel mõni, järgmisel aastal aga poolsada inimest, sealhulgas lapsi ja autojuhid vigastavad tosinajagu lapsi. Nii ütlevad meile andmed.
Riigi transpordiamet ei tundu inimeste ohutuse tõstmiseks midagi tegevat. Ainult maanteede projekteerimiseks ja ehituseks olla raha. Tahate ohutust? Ei saa, meil on vaja maanteid projekteerida ja betoonposte remontida, autojuhte on ju rohkem kui jalakäijaid…
Inimeste ohutus peab olema igal pool ja alati – alati – kõige tähtsam. Tähtsam kui autode läbilaskvus või mida mõne panetunud transpordiametniku lause: “nii ei tehta“. Aastaks 2035 on amet seadnud “Transpordi ja liikuvuse arengukavs 2021–2035“ suure sihi: 30 inimest võib tappa. See on see, mille kohta vanad tavatsevad öelda “realistlik“.
Maanteed, mitte inimesed
Teed peavad olema korras ja ohutud – punkt. Euroopa Liit ei nõua neljarajalisi maanteid TEN-T teedevõrgustiku raames. Nõutakse ohutust, mida tagavad 2+1 maanteed, keskteepiirded ja muu säärane. Kui pühapäeviti ETV “Aktuaalses kaameras“ räägib ERRi uudistetoimetus traditsiooniliselt maanteedest, pidage silmas, et kaamera ees on ettevõtjad ja müügimehed, mitte planeerijad või liikuvuseksperdid. Ei küsita, miks, mida, kuidas, kuhu ehitada.
Transpordimet planeerib ja ehitab aastaid maanteid, mis taastoodavad autostumist. See on esilekutsutud nõudluse seadus (induced demand): kui ehitad linnas või maal kiireid teid autodele, saad rohkem autosid. Investeerid rongiliiklusse või rattateedesse, toob ohutu ja korralik taristu hoopis neid liiklejaid. Seda on aastakümneid uuritud ja teatud. Rootsis on see osa liikluse planeerimisest alates 2011. aastast.
Ohutus on tehtud sünonüümseks suure ja laia teega. Ehitajatel on loomulikult huvi, et riik võtaks kalli raha eest laenu ja maksaks neile palka.
Lahendused
Lähme konkreetseks. Kui meie jaoks loeb inimeste ohutus, saab ja peab tegema järgmist. Esiteks, liiklustrahvid tuleb neljakordistada. Maanteede piirkiirus peab olema 80 km/h, asulates 30 km/h, eranditena 50 ja 70 km/h.
Teiseks, bussipeatuste ümbrused tuleb muuta ohutuks tulevast aastast alates. Juba 3 km/h kiiruse suurenemist on oluliselt surmavam, sest tähelepanu hajub kiiremini. Euroopa transpordiohutuse nõukogu (ETSC) soovitab meil kehtestada linnades 30 km/h ja maanteedel 80 km/h. Lisaks ohutusele vähendab see meie süsinikuheidet. See vähendaks ka CO2 heiteid ja kütusekulu 25%. Saavad soomlased ohutult liigeldud kiirusel 80 km/h, saame ka meie.
Kolmandaks, keskmiste kiiruste kaamerad tuleb muuta normiks ja kasutusele võtta kõikjal, kus kiirusekaameradki. Veapunktisüsteem tuleb sisse viia viivitamatult. Joobes juhtidelt tuleb load eluks ajaks ära võtta.
Neljandaks, Pärnu-Ikla maanteel, kus voorivad rekkad ning teevad möödasõite, tuleb kehtestada 70-80 km/h ja mõõta keskmisi kiirusi. Teekond Tallinna ja Pärnu linna vahel venib ehk 15 minutit. Minge varem uksest välja. Arvutage plaanides reisiajad ümber.
Transpordiamet teeks seda kõike, kui vaid vahendeid antaks. Raha on palju on. Loeb, kuidas seda kasutada. Transpordiameti eelarve tuleb ümber teha.
Raha maanteede ehituseks
Viimaks, rahast. Siim Kallasel oli õigus: panustama peab riigi hüvede nautimisse. Tavalise 1+1 tee ümberehitus neljarajaliseks maksab umbes 4,8 miljonit eurot/km ja 2+1 teeks ehitus umbes 3 miljonit eurot/km. Tallinna, Tartu ja Pärnu, lisaks ka Narva projekteeritavad neljarajalised teed 250 km jagu kui muuta kolmerajalisteks, see teeks 1,2 miljardi asemel 750 miljonit ehk 450 miljonit eurot säästu sel kümnendil. Taristuehitajad peavad ümber orienteeruma raudteede ja muu ehitusele.
Maanteedee ehitust saab kiirendada kui riik erastab ühel või teisel moel valitud maanteed. Olgu tingimuseks, et eraettevõte ehitab need 2+1 teedeks. Rahastuse ei anna maksumaksja maksuraha, ka kütuseaktsiisist laekuv mitte. Raha on tarvis õpetajate palkadeks, päästekomandodeks, tervisekindlustuseks, regionaalarenguks ja paljuks olulisemaks kui suurte poiste kihutamise rahuldamiseks.
Riigi eelarvestrateegias näeme, et kapitali kogumahutus (mille alla kuulub ka ehitusinvesteeringud) on tänavu 5,5% sisemajanduse kogutoodangust, 2024.a juba 5,7%, mis teeb üle 2 miljardi euro. EL keskmine on 3% SKTst, Eestis on see olnud pikalt 5% ja olime kaua ELs esikohal.
Taaskord, raha on palju on, aga loeb, kuidas seda kasutada. Raha juurde luues saame tingimusi, kus inimesed saavad ettevõtluse ja innovatsiooniga jõukust kasvatada.
Tahate suuri ja laiu teid selle asemel, et valida ohutumat kiirust? Tahate, et riik võtaks laenu, et teie ettevõte päästa? Makske maanteemaksu. Korralikult. Kuniks me ei kehtesta tee- ja mootorimakse, jääme lõivu maksma inimeludes. Täpselt nii on sõnastanud selle Uus-Meremaa riiklik kampaania “Teekond nulli“ (Road to Zero).
Mitte ainult laste tapmistest pole ängistav lugeda. Paljud inimesed kuulevad õnnetusi hüüdmas, nii ka Lääne-Harju vallas. Sealsamas vallas on minu perel suvekodu. Olen rääkinud isiklikult ja mitu korda, et ühel teisel asulat läbival maanteel alandataks kiirust, tehtaks ülekäigurada ning kahe maante ristil oleva bussipeatuse ette tehtaks valgusfooriga ülekäiguda rada. Ei, ei ja ei. Kui teil on selliseid lugusid, palun tulge esile ja jagage neid.
allikas: reform.ee
