Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille eesmärgiks on senisest paremini tagada inimestele põhimakseteenuste kättesaadavus ehk pangakonto avamine ja seeläbi makstehingute tegemine.
„Tänapäeval on ilma pangakontota üsna keeruline hakkama saada, sinna laekuvad toetused ja palk, seda on tarvis ülekannete tegemiseks. Pankadel on ka praegu kohustus inimestele pangakonto avada, kuid praktikas on esinenud sellega mõningaid probleeme. Selleks kehtestame edaspidi selgemad reeglid, et kõik Eestis elavad inimesed omale pangakonto avada saaks,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.
Kuigi põhimakseteenuse osutamise kohustus kehtib ka praegu, näeme eelnõuga selgelt ette pangad, kes on kohustatud põhimakseteenust osutama. Nendeks on pangad, kes on kohustatud ka hädaolukorras tagama makseteenuseid. Vastava nimekirja kinnitab Eesti Pank ja hetkel on seal SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.
Põhimakseteenuse kättesaadavus tähendab nii pangakonto avamist kui ka seda, et lepingut hiljem ilma mõjuva põhjuseta üles ei öeldaks. Viimast saab teha ainult konkreetsetel tingimustel. Näiteks võib (aluseid on mitu) tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu võib üles öelda juhul, kui tarbija kasutas maksekontot tahtlikult ebaseaduslikel eesmärkidel. Muudatuste kohaselt ei saa pangad edaspidi üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusele tuginedes põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda ega sõlmitud lepingut lõpetada.
Põhimakseteenustena peavad tarbijale olema tagatud rahaülekannete tegemine, raha sissemaksmine ja laekumised tarbija maksekontole, sularaha väljavõtmine jms. See ei hõlma krediitkaardiga seotud teenuseid.
Veel luuakse võrguühenduseta kaardimaksete võimalus hädaolukorras. See on vajalik, kuna inimesed kasutavad sisseostudel valdavalt pangakaarti ja sularaha varud on üsna olematud. Ühtlasi oleme olukorras, kus Venemaa sõjategevuse tõttu on küberrünnakud Eestile sagenenud ja seega ka oht häiretele makseteenustes.
Võrguühenduseta kaardimakseid saab teha üksnes teatud summa ulatuses ning ainult esmatähtsate kaupade pakkujate juures – toidu, kütuse ja ravimite müügil.
Eelnõu on plaanitud jõustuma 2025. aastast.
