Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekava õppejõud-õpetaja Ülle Tammingu sõnul peaksid ette vaatama just erinevate valuvaigistite sagedased kasutajad. Siiski tuleb selliseid kõrvaltoimeid ette pigem harva ja nende tugevus sõltub inimesest.
Tamming kinnitas, et ravimite ja päikesepõletuse vahel on tõepoolest seos. “Ravimi ja ultraviolettkiirguse koosmõjus võib tekkida nahal reaktsioon,” ütles ta saates “Terevisioon”. Keerulise nimega fotosensibilitatsioon tähendab, et nahk muutub valguse suhtes tundlikuks. Farmatseudi sõnul tekib seejärel nahal sageli päikesepõletust meenutav pilt.
“Isegi villid võivad tulla, aga päikesepõletus tekib väga kiiresti, isegi paari minuti kuni paari tunni jooksul,” kirjeldas ta. Siiski märkis ta, et põletuse teket mõjutavad muudki asjaolud: näiteks päikesekiirguse intensiivsus, manustatud ravimi kogus organismis, selle kasutamise aja pikkus ja inimese enda loomulik tundlikkus ultraviolettkiirgusele.
Ravimite puhul võib päikese käes viibides hakata kurja tegema just arstimi peamine toimeaine. “Näiteks on sellised meile kõigile tuntud valu- ja põletikuvastased ravimid, mida võtame sisse või määrime peale. Nende toimeained, nagu ibuprofeen, ketoprofeen ja naprokseen, võivad põhjustada päikesepõletuse-sarnast reaktsiooni,” tõi Tamming välja.
Ehkki päikesepõletus on juba iseenesest tõsine, võib ravimi ja päikesekiirguse koosmõjul tekkida tõsisemgi mure: fotoallergiline nahareaktsioon. See avaldub alles ühe kuni kolme päeva möödudes ning võib põhjustada sügelust ja nahapõletikku. “Selles mõttes ta on tõsisem, et vajab ravi allergiavastaste ravimite või isegi arsti määratud tugevamate põletikuvastaste ravimitega,” selgitas Tamming. Teisisõnu, kui keegi väidab end kannatavat päikeseallergia all, pole see nali.
Kuidas end aga päikesepõletuse eest kaitsta? Esiteks võiks Tammingu sõnul kasutada võimalikult suure kaitsefaktoriga päikesekaitsekreeme. “Kui on teada, et mõni ravim inimesel tekitab valgustundlikkust nahal, siis tegelikult oleks soovitav ravi ajal otsest lauspäikest vältida,” soovitas ta. Õue võib tema sõnul ikka minna, kuid sel juhul võiks eelistada laiu, õhku läbi laskvaid ning pikkade säärte ja varrukatega riideid.
Siiski möönis farmatseut, et ravimi ja päikesekiirguse seos on inimeseti erinev ja kõigil valgustundlikkuse reaktsiooni ei teki. Veel peaks inimene tema sõnul jälgima, mida sisaldavad tema kasutatavad kosmeetikatooted. “Eeterlikud õlid, parfüümid, sellised asjad võivad küll põhjustada ka allergilist reaktsiooni,” märkis ta.
Err.ee
