Paljud põllumehed ja aiasaaduste kasvatajad on rasketele oludele alla vandumas ja saaduse kasvatamist kas lõpetamas või oluliselt koomale tõmbamas. Muresid on palju, alates põuasest kevadest ja lõpetades tööjõupuudusega, mida pärsib karm välistööjõupoliitika.
Jõgevamaa pereettevõte Marimarta kasvatab maasikaid, tomateid ja lilli. Maasikakasvatust peavad nad kõige raskemaks, sest seal sõltub väga palju nii ilmast kui ka tööjõust. Tänavu tegi põuane maikuu taimedele liiga, ent igal aastal on puudus ka töökätest, sest nende vajaduse täpset aega ei ole võimalik pikalt ette planeerida.
Nagu teisedki ettevõtjad, kasutab ka Marimarta Ukraina tööliste abi. Kadalipp nende tööle saamiseks on aga aeganõudev.
“Me peaksime juba talvel kõik need taotlused ära tegema. Me võime ennustada siis, millal maasikas hakkab saaki andma, kui maasikas õitsema hakkab. Siis ma tean, et umbes neli nädalat läheb aega. Enne ma ei tea. Ma ei tea, mis kevad teeb, ma ei tea, mis talv tegi,” lausus Marimarta ostu-müügijuht Janika Lindsalu.
Kui miinimumpalk ka nüüd tõusma hakkab, ei tasu maasikakasvatamine enam ära, sest maasika kilohind ei ole tööjõuhinnaga kaasa tulnud. Esimesed talud on hakanud oma maasikapõlde juba üles kündma. Teised otsivad muid tegevusalasid kõrvale.
“See, et sa lihtsalt ainult maasikat teed, see lihtsalt ei ole enam võimalik. Me päris ära vast ei lõpeta, aga tõmbame koomale. Sest eelmisel kevadel, kui me uut põldu rajasime, siis kõik meie kasvuhoone teenistus, lillemaja teenistus, läks maasikapõldu. Ja me tagasi ei saanud sealt midagi,” ütles Lindsalu.
Ka Järvamaal haruldasi tomatisorte aretav ja kasvatav Ingmar Pappel on oma hobi ehk põllumajandust rahastanud teise äri arvelt. Tänavu rajas ta kaks suurt kasvuhoonet senistele lisaks ning paisutas oma tomatiistikute hulga üle 8000. Siis sai aga aru, et võetud sai liiga suur amps.
“Ma olen kogu aeg PotiTomatile laenanud raha oma IT-ettevõttest. Ja lõpuks ei ole kummaski enam raha. Siis ma mõtlesin, et lõpetan selle ära, et kaua ma seda üleval pean. Ma laiendasin üle, ei planeerinud. Ma lihtsalt planeerisin valesti,” lausus Pappel.
Kui ta sotsiaalmeedias raske südamega teatas, et paneb oma äri kinni, tuli aga korraga torm – toetus oli nii suur, et PotiTomat korraldas huvilistele sel nädalavahetusel päästeaktsioonina välkmüügipäevad. Kohale tuldi üle Eesti.
“Praegusel hetkel me kindlasti jätkame. On olemas üsna pikk plaan, kuidas sellega jätkata, kuidas see asi kasumlikuks ja jätkusuutlikuks saada,” ütles Pappel.
Ka PotiTomatis töötavad ukrainlased, kuid Pappel on leidnud need sõjapõgenike hulgast.
Et aga välistööjõu värbamisega on probleem, kavatseb põllumajandus-kaubanduskoda järgmisel nädalal politsei- ja piirivalveametilt ning siseministeeriumilt põllumeeste toetuseks abi paluda.
“Väga massiliselt neid ettevõtjaid ei ole täna, kes ütlevad, et tuleb ettevõtmine ära lõpetada, aga mõned juhud ikkagi on. Kuigi meil on üle 30 000 ukrainlase Eestis, siis kahjuks väga palju tööjõudu saada ei ole õnnestunud. Mida saab teha kindlasti, on see, et mitte kiusata ettevõtjaid meie oma inimeste poolt, kes peavad andma või siis mitte andma neid lubasid hooajatöötajate siiatoomiseks,” lausus põllumajandus-kaubanduskoja juht Ants Noot.
Err.ee
