G4S rannavalve tähistab sel hooajal 25. sünnipäeva. Heidame pilgu, mis on eelnenud aastate jooksul toimunud.
Kadunud-leitud lapsi on selle aja jooksul olnud 1866, seega keskmiselt ühe hooaja jooksul on neid koguni 75, mis tähendab ühe tavahooaja (1.juuni – 31.august) lõikes ühe lapse kadumist pea iga päev. Kõige suurema laste kadumise ja leidmise arvuga hooaeg oli 2010, kui abi vajasid üle Eesti kokku 159 last, neist pooled Tallinna randades. See tähendab, et igapäevaselt vajas pea kaks last mõnes Eesti rannas abi, et leida oma vanemaid.
25 aasta jooksul on osutatud esmaabi üle kümne tuhande korra, täpsemalt 21 917 korda. See teeb keskmiselt kaheksa esmaabi andmist iga päev viimase 25 hooaja vältel. Neist enim aastal 2010 kui esmaabi vajasid kokku 2025 inimest.
Kas teadsid, et rannahooaeg ei ole alati olnud juuni algusest augusti lõpuni? Kui rannavalve Eestis alustas aastal 1998, algas hooaeg juba 15. mail ning kestis 15. septembrini. See tähendas lisa kuud, kui rannad olid rannavalvurite hoolsa pilgu all. Aastast 2009 lühendati hooaega 1. juunist kuni 31.augustini ning nii on see jäänud tänaseni.
Avaliku korra rikkumisi Eesti randades on viimase 25 aasta jooksul olnud 187 193. Kahjuks on avaliku korra rikkumiste arv randades alati väga kõrge olnud. Avaliku korra rikkumiste alla loetakse: loomadega ranna külastust, klaastaara omamist, keelatud ujuvvahendite kasutamist, rannas viibimist joobes olekus, veesõidukitega suplusakvatooriumis viibimist, vargusi ning teisi huligaansusi. Kui aastal 2014 oli rikkumiste poole pealt kõige halvem (13 121 rikkumist), siis alates 2015. aastast on avalik kord hakanud paranema. Siinkohal on suur roll olnud rannavalvuritel, kes on järjepidevalt rannakülastajatele reegleid tutvustanud. Samuti tuleb kiita rannakülastajaid, et on hakatud tasapisi mõistma, miks üks või teine reegel avalikus suplusrannas kohaldatud on.
Rannakülastajate rekord Tallinnas püstitati Pirital aastal 2004, kui rannas käis ligi 16 000 inimest. Viimase 25 aasta absoluutne rekord pärineb siiski suvepealinnast Pärnust, kus kuumal suvepäeval aastal 2003 käis rannamõnusid nautimas ligi 30 000 inimest. Tolleaegse Pärnu elanike arvu võrdlusena võiks öelda, et koguni 68% pärnakatest oli sel päeval Pärnu rannaliival ja merevees, kuid loomulikult tuleb arvestada, et Pärnu randa leiavad tee ka eestlased teistest linnadest ning välisturistid.
Rannavalvureid on G4S Eesti meeskonna ridades 25 aasta jooksul tööl olnud koguni 1526. Tuleb tõdeda, et tegemist on küllaltki palju füüsilist jõudu vajava ametiga ning esimesed meeskonnad koosnesid meestest. Kuid aina enam naisi on leidmas ka oma kutsumuse rannavalve ametis ning 25 aasta jooksul on naiste osakaal rannavalvurite seas olnud lausa 45%.
Keskmiselt on rannavalvuri karjääri pikkus kaks aastat, kuid pikima karjääriga neist on rannavalvur, kes on teinud kaasa 14 järjestikust hooaega, pidades selle aja jooksul vetelpäästja, vahetusevanema, rannavanema ja nüüdseks ka kogenud meediku ametit.
Rannavalve ameti kohta levib tuntud seriaali tõttu müüt, et tegemist on ainult uppujate järgi vette tõttamisega. Tegelikult on suurim roll hoopis ennetustööl – selgitada juba maal välja võimalikud ohud ning nendega aegsasti tegeleda, et lihtne avaliku korra rikkumine kuival maal ei pöörduks millekski süngemaks vees. Seetõttu ei jooksegi rannavalvurid hommikust õhtuni vette – töö on eduka ennetusega juba tehtud. Kuid tasub märkida, et iga rannavalvuri puhul on tegemist professionaaliga, kes on spetsiaalselt oma ametiks välja treenitud, et kõikideks võimalikeks sündmusteks valmis olla. Kui märkad kedagi, kes vajab rannas abi või oled ise hätta sattunud, siis teavita sellest kindlasti ka rannavalvureid.
Allikas: AS G4S Eesti
