Soomes pikka vanglakaristust kandev Sanna (nimi muudetud) tappis oma mehe ja laste isa. Paaril oli mitu ühist last ning Sanna kahetseb kõige rohkem seda, et võttis lastelt ära nii isa kui ka ema.
Ma ei kurda oma saatust, aga lapsed on siin kõige rohkem kannatanud. Lapsed kaotasid mõlemad vanemad, oma kodu, kõik. Neid asju, kaotatud aastaid ei saa neile kunagi kompenseerida keegi, räägib Sanna avavangla konverentsiruumis antud intervjuus MTV saatele Rikospaikka.
Sanna ei esine turvakaalutlustel loos enda nime ja pildiga. Sanna sõnul oli tapmine õnnetute juhuste summa.
Tapmine toimus õues avalikus kohas. Lapsed olid kodus ja Sanna käis abikaasaga kahekesi filme laenutamas. See oli paari kihlumise 12. aastapäev.
Juhtum on Sanna meelest siiani segane. Püstol läks lahti, kui üritasin sellest salve eemaldada. Ma ei teadnud, et relv on laetud. See oli nagu aegluubis film, räägib ta.
Terve oma süüdimõistmise aja olen mõelnud sellele, mida oleksin saanud teisiti teha. Igal juhul oleks lahkunud kas palju inimesi või üks meist. See on iseenesestmõistetav, ütleb Sanna.
Mees ei surnud kohe ega kukkunud isegi pikali. Selle tõttu ei saanud Sanna aru, et kuul oli meest surmavalt tabanud.
Mäletan, et ta katsus teise käega kapuutsi ja ütles, et nüüd sa, hoor sured. Ma jooksin siis minema. See oli viimane kord, kui üksteist nägime, meenutab Sanna.
