„Omikrontüvi ei ole nali, see nakkab tõesti väga kiiresti,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Dr Le Vallikivi. „Mul käis sel nädalal vastuvõtul 11-aastane laps, kellel oli kahepoolne kopsupõletik, ta oli mitu päeva sellega haiglas. Omikron ei ole lihtsalt köha või nohu, mida inimesed kergelt läbi põevad.“
„Omikrontüvi põhjustab enamasti kergemat haigust, aga loomulikult võib mõningatel inimestel see haigus raskem olla,“ ütles teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar. „Teaduskirjandusest tuleb ka välja, et omikroni kõige sagedasem sümptom on nohu.“
Lutsari sõnul ajab kommunikatsiooni ajab segaseks see, et me ei ole ära defineerinud, mida me tahame ära hoida. „Kui me ütleme, et omikron on raske haigus ja sellest tuleks igal juhul eemale hoida, siis peame hoopis teisiti käituma,“ lausus ta. „Koroonapass ei hoia omikroni viirust eemale sellisel kujul nagu ta praegu funktsioneerib.“
Perearsti sõnul ei ole mõistlik käsitleda koroonapiirangute leevendamist. „Praegu, kus meil on haigestumiste tipptase ainult ülesse poole ronimas, ei näe ma, et meil oleks õige aeg koroonapiirangute leevendamisest rääkida,“ ütles Vallikivi. „Meil arstidel tuleb iga päev sadu telefonikõnesid, me ei jõua süüa ega magada, haiglaravi on küll suhteliselt viisakas seisus, aga esmatasand on praegu täiesti hullumas.“
Kasutusele peaks võtma ikkagi kiirtestid
Lutsar ütles, et kasutusele peaks võtma ikkagi kiirtestid. „Kui tahame perearstide koormust vähendada, siis minu arusaamise järgi on praegu see suures osas tingitud sellest, et kõik inimesed, kes saavad positiivse kiirtesti helistavad perearstile, et saada saatekiri PCR testile, et haigust üle kinnitada,“ sõnas ta. „Et kui me tahame ära hoida praegust perearstide koormust, siis me võiks aktsepteerida kiirteste, kliinilist pilti ja selle alusel panna diagnoosid.“
Vallikivi küsis, et kas hotellide ja restoranide omanikud ikkagi tahaksid piirangute leevendamist kui haigestutakse igapäevaselt. „PERH-is on meil näiteks 200 töötajat haiged,“ lausus ta. „See haigus ei hiili mööda mingisuguseid suvalisi kohti, vaid ta ikkagi käib seal samas kohas, kus on rohkem inimesi.“
Perearst ei usus, et ettevõtjad tunnetavad piirangute leevendamise tagajärgi. „Ma ei usu, et ettevõtjad tegelikult ka tahavad, et nende restorane või hotelle saadaks pärast koroonat maine, sest sealt läks mingi plahvatuslik kolle lahti,“ ütles Vallikivi.
Lutsar ütles, et haiguse ärahoidmiseks tuleks ehk piiranguid juurde panna. „Kui meie eesmärk on seda haigust paaniliselt ära hoida, nohu, köha ja ka raskemat haigestumist, siis tuleks piiranguid juurde panna, kui see on meie eesmärk,“ lausus ta.
Omikrontüve põevad kõik läbi
Omikrontüvest ei ole võimalik mööda hiilida. „Mina isiklikult arvan, et me puutume üks päev kõik omikroniga kokku,“ sõnas Lutsar. „Ma ei näe kuidagi, et nii kiiresti levivat haigust on võimalik ära hoida.“
Riigiti toimitakse koroonaajastul teistmoodi. „Kuulsime eile kõik uudist, kuidas Soome lahkesti kõiki oma piiranguid leevendab,“ sõnas Vallikivi. „Aga Soome leevendatud piirangud on palju karmimad, kui meie kõige karmima aja piirangud. Restoranid võivad seal üheksani lahti olla, baarid üldse kuueni ja ma arvan, et Eestis kukuksid kõik restoranide ja hotellide omanikud sellise jutu peale pikali.“
„See, et meil toimub päris korralik melu teatavalt määral kontrollitud tingimustes õhtul kella üheteistkümneni on ka piir, millest me edasi väga kombata ei tahaks,“ ütles Vallikivi. „Meie prioriteet on, et koolid oleksid avatud ja et meil oleksid eluvajalikud teenused olemas. Rääkida koroonapiirangute leevendamisest praegusel hullul ajal ei ole lihtsalt mõistlik.“
Koroonapasside säilitamisel tuleb ümber vaadata, missugustel tingimustel need antakse. „Kui koroonapass on sellel inimesel, kes on kaheksa kuud tagasi saanud vaktsiini, siis see nakatumise eest ei kaitse,“ lausus Lutsar. „Praegu annab vaktsineerimine üheksa kuu kestvusega passi ja läbipõdemine annab kuue kuulise kestvusega passi, see pole ka õige.“
