Täiendus 17.02.2022
Politseinik peatas mullu augustis Läänemaal Haeska külas tema maaslamavat kolleegi teibaga peksnud ründaja nelja püstolilasuga. Tallinna ringkonnakohus otsustas eile, et politsei käitus õiguspäraselt ja juhtunu uurimiseks algatatud kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Mind ei huvita!» karjus mees vastu ja kostitas korrakaitsjaid roppustega. Elukaaslane palus mehel rahuneda, kuid too ei kuulanud. Ründaja lõi maha kukkunud politseinikku kaks korda kaikaga pähe, üritades lüüa võimalikult tugevalt.
Samal hetkel tulistas mõni meeter eemal seisev Aivar oma kolleegi peksva mehe pihta püstolist lasu. See ei mõjunud. Aivar kõndis peksja juurde ja tegi vahetust lähedusest veel kolm järjestikust lasku. Mees kukkus teeservale pikali. Politseinikud panid talle käerauad peale. Seitse minutit hiljem võtsid nad lamavalt mehelt käerauad maha, kui oli selge, et ta enam ohtu ei kujuta.
Kaks minutit pärast käeraudade mahavõtmist hakkasid Aivar ja Martin tegema maas lebavale elutule mehele südamemassaaži, kuid sellest polnud enam abi ja ta suri. Mehel oli neli laskevigastust: kolm vasakus käes ja üks seljal vasaku abaluu alumises nurgas.
Loe pikemalt SIIT
22.10.2021 –
Lääne Ringkonnaprokuratuuri loal lõpetati 1. augustil Haeska külas 28-aastase mehe surmaga lõppenud tulistamise asjaolude väljaselgitamiseks alustatud uurimine. Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et politseiametniku teenistusrelva kasutamine oli õiguspärane.
Käimasoleva aasta 1. augusti hilisõhtul sai Häirekeskus teate, et Lääne maakonnas Haeska külas sõitis alkoholijoobes 28-aastane mees autoga kraavi ning muutus teiste inimeste suhtes agressiivseks. Väljakutsele reageeris Lääne prefektuuri patrullekipaaž, kes asus juhtunu asjaolusid välja selgitama.
Kriminaalmenetlust juhtinud prokurör Elle Keemani sõnul asus 28-aastane mees väljakutsele reageerinud politseiametnikke ründama puukaikaga. „Korduvale käsklusele mees ei reageerinud ning hoiatuslaskudest hoolimata jätkas ühe korrakaitsja ründamist, kes puukaikaga tehtud hoopide eest taganedes selili kukkus. Olukorda ära kasutades alustas ründaja tema peksmist kaikaga pähe. Korrakaitsja enda elu oli sattunud ohtu ning rünnaku peatamiseks kasutas politseiniku paarimees relva, tulistades ühel korral ründaja suunas, kuid vaatamata sellele peksmine jätkus. Seejärel tulistas paarimees kolm lasku ründaja suunas, lõpetades laskmise hetkel, mil ründaja maha kukkus. Ajakriitilises olukorras pidi politseinik otsustama, kuidas rünne peatada,“ kirjeldab uuritud tõendeid Keeman.
Politseinikud hakkasid haavatud mehele koheselt esmaabi andma ning elustamise võttis üle kohale saabunud kiirabi. Vaatamata politseinike ja meedikute pingutustele ei suudetud mehe elu päästa ning ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Ekspertiisis tuvastati hukkunul kolm laskevigastust vasakus käes ning üks vigastus seljas.
PPA sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ütles, et Haeskas juhtunu on ääretult traagiline ja kurb. „Mitte miski ei too tagasi surma saanud inimest ega korva lähedaste kaotusvalu. Uurimise juures on olnud tähtis saada vastused nii lähedastele kui ka avalikkusele. Menetluses anti hinnang politseinike tegevusele nii õiguslikult kui ka turvataktikaliselt ning jõuti järeldusele, et tulirelva kasutamine ründe tõrjumiseks oli õiguspärane. Oleme kohtunud ja rääkinud lähedastega ning selgitanud kriminaalmenetluse käiku ja lõpetamise asjaolusid,“ sõnas Pärkna.
Kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et politseiniku elu oli sattunud ohtu ning tekkinud olukorras oli tulirelva kasutamine õiguspärane.
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole jõustunud ning kannatanutel on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuuri 10 päeva jooksul.
OLULISELT TÄIENDATUD:
«Viis kuuli lasid nad mu poja kehasse. Mul on kahju, et Eesti politsei ei väärtusta inimese elu. Et neil on pipragaasi või taseri asemel vööpeal ainult relv, millega kolmekesi ühe vastu minna!» nuuksus isa.
Kolm aastat tagasi võttis politsei kasutusele elektrišokirelvad, et pakkuda ohtliku olukorra lahendamiseks püstolist ohutumat ja inimelu säästvamat võimalust. Kui aga 28aastane mees pühapäeval Läänemaal politseinikke kaikaga ründas, polnud neil isegi võimalust taserit kasutada, sest neil polnud seda.
Elektrišokirelva ehk taseri kasutamisest hakati rohkem rääkima 2008. aastal, kui riigikogu seadustas Eestis nende kasutamise. Seejuures oli osa juhtivpoliitikuid ja osapooli selle vastu. Väideti, et elektrišokirelvad on potentsiaalselt surmavad ja nende kasutamine nõuab väga karmi regulatsiooni. Kas kergem on inimene maha lasta siis=
Politsei lasi Haapsalus 28.a mehe maha, oma lapse sünnipäeval, maha jäid temast naine ja 3 väikest last. Miks ei kasutatud taserit?
Politsei kasutas agressiivse mehe peatamiseks tulirelva
Pühapäeva, 1. augusti hilisõhtul kasutas politsei Läänemaal politseiametnikke rünnanud mehe peatamiseks tulirelva. 28-aastane mees sai raskelt viga ning suri saadud vigastustesse.
Eile õhtul kella 22 ajal sai häirekeskus väljakutse Ridala osavalda eramaja juurde, kus veetis koos aega esialgsel hinnangul umbes kümneliikmeline seltskond. Teataja sõnul oli seltskonnast üks purjus mees võtnud auto ja sõitnud sellega kraavi. Esialgsetel andmetel hakkas mees pärast seda ülejäänud seltskonnas olnutega tüli norima ning läks osadele inimestele ka füüsiliselt kallale.
Sündmusele reageeris politseipatrull, kelle kohale jõudes muutus mees ka politseinike suhtes agressiivseks. Mees ei allunud politseinike antud korraldustele ja praegu teadaolevalt ründas neid käes olnud kaikaga.
Esialgsetel andmetel tegi üks politseiametnikest eramaja hoovis mehe peatamiseks oma teenistusrelvast hoiatuslasu, kuid mees sellele ei reageerinud ning jätkas politseinike ründamist. Konflikti käigus liikus ründaja koos politseinikega eramaja hoovist mitukümmend meetrit eemale maja kõrval olnud tee peale.
Ühel hetkel sai üks politseinikest ründaja käes olnud kaikaga vastu pead, misjärel teine politseiametnik ründaja suhtes teenistusrelva, millest tegi mehe suunas mitu lasku.
28-aastane mees sai laskude tagajärjel raskelt viga. Politseinikud andsid talle abi ning elustasid teda kuni kiirabi saabumiseni. Meedikud elustasid meest edasi, kuid paraku ei õnnestunud raskelt viga saanud meest päästa ning ta suri saadud vigastustesse kohapeal.
Üks politseinikest, keda mees ründas, sai viga ja talle anti esmaabi.
Sisekontrollibüroo juhi Priit Pärkna sõnul kasutab politsei ohu kõrvaldamiseks tulirelva alati vaid äärmuslikul juhul. „Otsust kasutada ohtliku olukorra lõpetamiseks tulirelva ei ole kunagi ühelgi politseiametnikul lihtne teha. Pingelistes olukordades tuleb politseinikel otsus vastu võtta väga lühikese aja jooksul. Tegu on väga traagilise juhtumiga, avaldame sügavat kaastunnet lähedastele ja pakume neile tuge,“ sõnas Pärkna. Juhtunu igakülgseks hindamiseks tehakse turvataktika analüüs.
„Hetkel selgitame juhtunu üksikasju ja oleme alustanud kõigi eile õhtul toimunud sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. Teenistusrelva kasutamine inimese vastu peab olema igal juhul põhjendatud ning praeguse kriminaalmenetluse käigus ongi meie eesmärk saada selgust eile öösel toimunu kohta ning kontrollida, kas politseiametniku tegevus oli õigustatud,“ selgitas kriminaalmenetlust juhtiv Lääne ringkonnaprokurör Elle Keemann.
