Kuni 2016. aastani pidi inimene taksoteenuse pakkumiseks rääkima eesti keelt vähemalt B1 tasemel. Praegu ei nõua ühistranspordi seadus ühegi kohaliku keele oskust.
Juba viimased seitse aastat ei pea sõiduteenust pakkuv inimene tõendama, et oskab eesti keelt B1 tasemel rääkida. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul tuleb ette olukordi, kus taksojuht ei oska eesti, inglise ega ka vene keelt.
“On isegi olnud juhtumed, kus meile kaebaja ütleb, et see inimene ei saa isegi ladina tähtedest aru. Selliseid juhtumeid on üsna palju ja see tekitab olukordi, et teenuse pakkumisel on palju segadust. Inimesed võivad ära eksida, satuvad valesse kohta, taksojuht ei suuda anda mitte mingisuguseid selgitusi üheski meie piirkonnas kasutatavas keeles,” rääkis Tomusk ERR-ile. “Paraku see olukord selline on.”
Tomusk ütles, et mõned taksoteenuse kleindid esitavad pärast sellist olukorda keeleametile kaebuse. Juhul kui inimesel jäi meelde ka sõiduki numbrimärk, hakkab keeleamet politsei abiga seda taksojuhti taga otsima.
“Kui me saame kätte selle taksojuhi kontaktandmed, siis me üritame ta saada siia keeleametisse keelekontrolli . Aga väga tihti see taksojuht ütleb, et ma ei olegi taksojuht – see sõit, mille ma tegin oli täiesti juhuslik, tegelikult ei ole ma praegu enam üldse Eestis, ma olen oma kodumaal tagasi. Ja olemegi sellises ummikseisus, et probleem on aga lahendada me seda ei saa,” ütles Tomusk.
“Mina näen, et selle ainus lahendus on, et tuleks taastada ühistranspordiseaduses taksojuhtide eesti keele oskuse nõue, et teenindaja kaardi väljastamise üheks tingimuseks peaks olema ikkagi eesti keele oskus ja teenust saaks hakata pakkuma alles siis, kui see nõue on täidetud,” lisas Tomusk.
Takso- ja kulleriteenuseid pakkuva Bolti valitsussuhete juht Henri Arras ütles, et nemad saavad Eestis keeleoskuse kaebusi umbes kümmekond kuus. “Sama aja jooksul tehakse sadu tuhandeid sõite, mis annab kindluse, et ülekaalukalt saab rakenduse vahendusel kõik hästi aetud ja täiendav suhtlus ei osutugi vajalikuks,” lisas ta.
Tomusk keeleametist märkis samas, et on palju olukordi, kus juht ikkagi peab eesti keelest aru saama. Näiteks selleks, et lugeda praeguste Tallinna teeromonditööde teabetahvleid.
“Või kui tekib mingisugune ohuolukord teel, siis peaks kindlasti taksojuht suutma kliendile selgitada, mis olukord on – sel juhul äpist kindlasti kasu ei ole,” rääkis Tomusk. “Jah, nemad [takso- ja kullerteenuse pakkujad] põhjendavad, et see on infoühiskonna teenus. Aga praktikas me näeme, et see äpp kindlasti ei asenda praegu kliendi ja taksojuhi vahelise suhtlemise vajadust.”
Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik nentis, et probleem on ning praegu käibki terve keeleseaduse muutmine.
“Üks murekoht on, et meil on justkui taksojuhid ja sõiduteenust osutavad juhid. Kuidas me nende tegevust reguleerime – kas nad on taksojuhid või jätkuvalt sõiduteenust osutavad iskud? See peab olema kompromiss ja seepärast ei saagi ühestki konkreetsest lahendusest või millisest seaduse või seaduse paragrahvi muutmisest me üldse räägime,” ütles Kõverik ERR-ile.
Tomusk leiab, et määrus peaks mainima ka kullereid, kelle nõutud eesti keele tase võib olla madalam kui tavateenindajal ja taksojuhil, näiteks A2. “Ka kulleritega on mitmeid selliseid juhtumeid meieni jõudnud, kus kas kuller ei ole saanud tänava nimest aru või näiteks kui tarnega tekib mingisugune probleem, siis ta ei suuda teavet edastada,” lisas ta.
Kõveriku sõnul lubas ministeerium õigusanalüüsidega tuleva suve hakuks valmis saada ning alles siis lähevad konkreetsed ettepanekud käiku.
“See teema on palju ulatuslikum kui tõepoolest ainult juhid. Me vaatame sisuliselt kogu keeleseadust ja kaasnevaid akte tervikuna. Küsimus ei ole ainult platvormiteenuste osutajates, vaid tervikuna eestikeelse keeleruumi säilitamises ja hoidmisest ja milliste meetmetega on seda mõistlik teha. Me peame ka sellega arvestama, et hetkel on Eestisse saabunud hulk sõjapõgenikke, et ka nende ellujäämine oleks tagatud,” ütles Kõverik.
Ühistranspordi seaduse muudatust valmistati ette ka 2022. aastal, kuid toonane valitsus ei saavutanud üksmeelt. Samuti ei maininud taksojuhtide keelenõuet praegune valitsus oma koalitsioonilepingus.
Err.ee
