Õiguskantsler Ülle Madise möönis kitsaskohta, kus pensioni teisest sambast raha välja võtnud inimene võib jääda seaduse paindumatuse tõttu ilma toimetulekutoetusest. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo aga leidis, et võlgades toimetulekutoetuse saajad peaksid pöörduma hoopis nõustaja poole.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes võttis teise samba pensionifondist välja pensionipõlveks kogutud vara, et maksta tagasi varem võetud laene. Kohalik omavalitsus arvestas selle aga inimese sissetuleku hulka ning seetõttu jäeti talle määramata toimetulekutoetus.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel inimese kulude hulka tema võlgu ning elatusvahenditeks peetakse ka inimese kogutud sääste ja tema käsutuses olevat laenuraha. Viimase puhul kehtib erisus vaid õppelaenu puhul.
See tähendab, et kui inimene vajab muidu toimetulemiseks abi ning on samas otsustanud teisest sambast võtta välja oma pensioniraha, et maksta ära võlad, siis omavalitsuse hinnangul ei vaja ta enam abi toimetulekuks.
Kolmandik toimetulekutoetuse saajatest on võlgades
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles ERR-ile, et toimetulekutoetus on eelkõige ajutine meede ning eeskätt kehtib soov, et tööealised ja -võimelised inimesed naaseksid tööturule. Ta lisas, et tulevikus on planeeritud toetusele lisaks pakkuda ka eesmärgi täitumist soodustavaid teenuseid.
“Uuringud näitavad, et teenustega saavutatakse paremaid tulemusi kui toetustega,” sõnas Riisalo.
Lisaks tõi Riisalo välja, et kolmandik toimetulekutoetuse saajaid on võlgades ja see saab tihti takistuseks tööle tagasi naasmisel. Ta ütles, et selliseid inimesi tuleb nõustada ja pakkuda neile erinevaid koolitusi.
“Palju on selliseid juhtumeid, kus toetuste taotlejad on mugavustsoonis ja sealt väljatulemine on neile vaevaline ja aeganõudev,” leidis ta.
Samas möönis Riisalo, et abistamine sõltub suuresti omavalitsuste aktiivsusest ja innovatsioonist.
Riigikogu sotsiaalkomisjon: seadusandlus peab olema inimesekeskne
Seaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus perekonna sissetulekute hulka mitte arvata vaid sihtotstarbelisi stipendiumeid ning kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.
Probleemi lahendus võiks olla selle seadusepunkti täiendamises, mis võimaldaks omavalitsusel erisusi teha rohkem.
“See ei tähenda, et riik ei võiks olla heldem ja arvestada puuduses olevale inimesele abi andmisel ka inimese võetud laenudega või jätta puutumata muidu puuduses oleva inimese pensionipõlveks või matusteks kogutud säästud,” leidis Ülle Madise.
“Riigikogul on õigus otsustada, mil määral ja kuidas riik puudust kannatavatele inimestele abi osutab. Paratamatult on tegu sotsiaalpoliitilise valikuga, mis sõltub olulisel määral riigi majanduslikust olukorrast ja millel on oluline mõju avaliku sektori eelarvele.”
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
