Õppeasutus peab igale lapsele tagama tasuta psühholoogiteenuse, kuid paljud lapsevanemad ei tea, et kui koolil oma spetsialisti ei ole, peavad nad õpilase erapsühholoogi kinni maksma.
See on tõesti oluline probleem, millele tuleb tähelepanu pöörata. Laste vaimne tervis on ülioluline ning neile peab olema tagatud juurdepääs kvaliteetsele psühholoogilisele abistamisele. Koolispetsialistide puudus on probleemiks paljudes riikides, sealhulgas Eestis. See tähendab, et mõned lapsed ei saa abi, mida nad vajavad.
Koolid peaksid tegema rohkem, et suurendada teadlikkust psühholoogiteenuse kättesaadavusest. Samuti peaksid nad tegema seda teenust mugavamaks ja juurdepääsetavamaks.
Üleriigiline koolipsühholoogide nõuandeliin on hea samm, kuid sellest ei piisa. On vaja rohkem koolipsühholooge ning tagada, et nad saaksid piisavat tasu.
Siin on mõned konkreetsed soovitused, kuidas parandada laste psühholoogilise abi kättesaadavust:
- Suurenda koolipsühholoogide arvu.
- Tagada koolipsühholoogidele väärikas töötasu.
- Teavituskampaaniad laste ja vanemate seas, et suurendada teadlikkust psühholoogilise abi kättesaadavusest.
- Lihtsustada juurdepääsu psühholoogilisele abile, näiteks pakkuda võimalust saada abi online’is või telefoni teel.
Need soovitused aitaksid tagada, et kõik lapsed saaksid abi, mida nad vajavad, et jõuda oma täieliku potentsiaali.
Kui koolil ei ole oma psühholoogi, peaks kool lapsevanemaid teavitama sellest, kuidas nad saavad oma lapsele erapsühholoogi abi. Kool peaks ka pakkuma vanematele tuge ja nõustamist, et nad saaksid oma lapsele vajalikku abi leida.
Laste vaimse tervise eest hoolitsemine on meie kõigi vastutus.
- Psühholoogiteenuse kättesaadavus koolides: Umbes 53 protsendil Eesti koolidest töötab psühholoog, mis tähendab, et paljudes koolides on psühholoog olemas, et aidata õpilasi vaimse tervise küsimustes.
- Eriolukord puuduvate spetsialistide korral: Kui koolil ei ole oma psühholoogi, peab kool leidma abivajavale õpilasele erapsühholoogi ja tasuma selle teenuse eest. See on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
- Kommunikatsioon koolide ja lapsevanemate vahel: Probleemiks võib olla see, et koolid ei ole piisavalt selgitanud vanematele võimalust saada psühholoogiteenust, kui koolis ei ole psühholoogi. Sellest tulenevalt ei pruugi vanemad teada, et neil on õigus sellele teenusele ja kuidas seda saada.
- Visiiditasude küsimus: Erapsühholoogide teenuste visiiditasud on märkimisväärsed ja algavad 80 eurost tunnis. Paljud lapsevanemad ei küsi koolilt raha tagasi, isegi kui nad peavad selle teenuse kinni maksma.
- Koolipsühholoogide koolitus ja töötasu: Psühholoogia eriala on populaarne, kuid väljaõppinud spetsialistid ei pruugi alati koolidesse jõuda. Töötasu ja spetsialistide väärtustamine on üks väljakutse, mis võib mõjutada nende tööhõivet.
- Koolipsühholoogide geograafiline jaotus: Koolipsühholoogide arv ja kättesaadavus varieerub piirkonniti. Mõnes maakonnas on rohkem psühholooge, samas kui teistes on olukord keerulisem.
- Nõuandeliin psühholoogilise toe saamiseks: Haridus- ja teadusministeerium on loonud nõuandeliini, kus koolipsühholoogid pakuvad abi eesti ja vene keeles. See on tasuta ja anonüümne teenus, mis aitab laste ja noorte vaimse tervise küsimustega.
Kokkuvõttes näitavad need andmed, et kuigi Eestis on psühholoogilist tuge koolides, on oluline parandada selle kättesaadavust, suurendada teadlikkust vanemate ja õpilaste seas ning kaaluda võimalusi psühholoogide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks koolides, eriti piirkondades, kus nende nõudlus on suur.
