Pensionireformi tulemusel saavad kõik soovijad lõpetada II pensionisambasse raha kogumise ning võtta välja sinna kogunenud raha. Lahkumisavaldusi II pensionisambast on esitatud juba mõnda aega. TTJA ettevõtluse osakonna kaubandustalituse jurist Mari-Liis Aas toob välja mõned olulised punktid, millele mõelda enne väljavõetud raha kasutama hakkamist.
Loe ka: Pensionikeskus alustab täna 02.09 teisest pensionisambast lahkunutele väljamakseid
Esmalt tasub märkida, et II pensionisambast lahkumine ei ole kohustus, vaid võimalus. „Kui praeguse pensionifondi tootlikkus ei paku rahulolu, siis tasub võrrelda erinevate pensionifondide tootlikkust, et leida endale sobivaim. Seejuures tasub tähelepanu pöörata sellele, et mida suurem tootlikkus, seda suuremad võivad olla ka riskid,“ selgitab Mari-Liis Aas.
Paljud inimesed, kes soovivad II pensionisambast lahkuda, on küsimuse ees: mida teha väljavõetava rahaga edasi? Kui inimene ei tunne ise huvi investeerimise vastu ning tal puudub kindel visioon, mida väljavõetud pensionirahaga teha, siis tasub tõsiselt kaaluda, kas II pensionisambast tasub ikkagi lahkuda või oleks mõistlik jätkata raha kogumisega professionaalselt hallatavas pensionifondis.
Kui on kindel soov II pensionisambast lahkuda, siis tuleb hoolikalt kaaluda, kuhu raha paigutada selliselt, et raha väärtus vähenemise asemel kasvaks. Pangakontole seisma jäänud raha kaotab ajapikku inflatsiooni tõttu oma väärtust. Asjad kallinevad iga aastaga ning mida enam aega edasi, seda vähem saab pangakontol seisva raha eest midagi endale lubada – pangakontol seisva raha ostujõud muutub ajas väiksemaks.
„Oluline on ka see, et II pensionisambast välja võetud rahaga ei tasu katta oma jooksvaid kulutusi või teha muid emotsioonioste (minna reisile, osta uusi riideid) ehk elada n-ö tuleviku arvelt. Selle asemel tasub mõelda, kuidas väljavõetud pensioniraha kasvatada, et pensionipõlves toredasti elada,“ soovitab Aas.
Seoses pensionireformiga hoogustub ilmselt ka petukõnede arv. Äärmise ettevaatlikkusega tasub suhtuda erinevatesse (investeerimis)pakkumistesse, kus lubatakse lühikese perioodi jooksul suurt tootlust. Kindlasti on tegemist petukõnega, kui teilt küsitakse mis tahes põhjendusel pangakontole logimise PIN-koode. „TTJA soovitab alati küsida kõik investeerimispakkumised oma e-posti aadressile, et pakutavaga põhjalikult tutvuda ning vajadusel konsulteerida lähedastega. Investeerimiskelmid loovad vägagi professionaalse väljanägemisega veebilehti, seega ainult mulje järgi ei maksa otsustada,“ manitseb TTJA jurist Mari-Liis Aas enne rahaliste otsuste tegemist hoolega järele mõtlema.
Eesti inimeste rahatarkuse edendamiseks on TTJA ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valmimas ka viieosaline saatesari „Rahamaraton“, kus erinevate valdkondade eksperdid ning asjatundjad jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmetel huvitavatel teemadel: üldine rahatarkus, investeerimisega alustamine, investeerimine aktsiatesse, kinnisvarasse ning krüptovarad ja ühisrahastus.
Saatesarja eesmärk on pakkuda inimestele teadmisi ja inspiratsiooni rahaasjade paremaks planeerimiseks. „Rahamaraton“ hakkab olema ETV eetris neljapäeva õhtuti ning esimene osa on eetris 2. septembril.
