Eile toimus Norra riigivõlakirjade emissioon, mille eesmärk oli kaasata raha kümneks aastaks. Emissioon oli edukas, kui investorite huvi kujunes 90 miljardi kroonini. Turuosalistele jaotati aga 22 miljardit, mis viitab enam kui neljakordsele ülemärkimisele. Algsete suuniste kohaselt oli plaan kaasata raha mid swap (MS) + 2 baaspunkti tasemelt, kuid suure huvi tõttu langetati intressi MS tasemele.
Kõrgem intress, madalam riskitase
NOK´i 10 aasta mid swap tase jääb hetkeseisuga 3.825% juurde, seega kujunes Norra riigivõlakirjade intress samuti 3.8% juurde. Eesti 10 aastased riigivõlakirjad kauplevad hetkel aga 3.15% juures, mis tähendab, et Norra sai eile justkui kallimalt laenu, kui võiks Eesti riik praegu saada. Küll aga on Norra võlakirjad palju vähem riskantsed ning omavad kõige kõrgemat võimalikku krediidi hinnangut AAA. Eesti noteeringuid on hinnatud aga neli kohta madalama A+ ratinguga.
Intressi erinevus peitub valuutades
Teadupärast on arveldavad norrakad oma igapäevaseid tegevusi norra kroonides, meie aga eurodes. Sellest tuleneb ka intresside erinevus. Kui Euroopa Keskpank (EKP) on möödunud aasta suvest alates langetanud oma suunavat intressimäära 2.75%ni, siis Norra Keskpank (NB) hoiab endiselt intresse viimase 17 aasta kõrgeimal 4.5% tasemel. Samuti oodatakse järgmise poolaasta jooksul ECB´lt kolme intresside langetust, NB´lt aga kaht.
Kui Norra sai laenu oma riigi valuuta mid swap tasemelt, siis Eesti riik pidi eelmine aasta MS tasemele peale maksma 70 baaspunkti. Seega sai vaatamata kõrgemale intressi tasemele Norra siiski odavamalt laenu kui Eesti.
Allikas. SEB
