Uudised

NB! Maskikohustuse ja teiste lisapiirangute korraldus ja seletuskiri.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike
ürituste korraldamise piirangud“ muutmise seletuskiri

 

1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra.
Eriolukorra lahendamiseks kehtestasid Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht eriolukorra

 

meetmed, mille eesmärk oli tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-
CoV-2 epideemilist levikut. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukord lõppes 17. mail 2020.

 

 

a.
Eriolukorra lõppedes kehtestas Vabariigi Valitsus liikumisvabaduse ning avalike koosolekute
pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei ametnikud.

 

2. Korralduse sisu
Käesoleva Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020.
a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning
avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ (edaspidi korraldus
nr 282).
Korraldus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõike

 

2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel, arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5
punkti 3 ning lõiget 8.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus
vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja
korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse
ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise
või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
Kehtestatavate piirangute eesmärk on vähendada COVID-19 haiguse levikut. Korralduses ette
nähtud piirangud on vajalikud, kuna koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on kiiresti
tõusnud. Terviseameti peadirektori 10. novembri 2020. a käskkirjaga on Eestis koroonaviiruse
laialdase leviku tõttu kehtestatud tervishoiualane hädaolukord. Terviseameti 22. novembri
2020. a andmete põhjal lisandus viimase ööpäevaga 349 positiivset testi, viimase 14 päeva
haigestumus 100 000 elaniku kohta on 270,51. Võrdluseks, 14. oktoobril 2020. a oli sama
näitaja 43,49, 12. septembril 2020. a 22,80 ja 1. augustil 2020. a 4,4. Haiglaravil on 22.
novembri 2020. a seisuga 146 patsienti, juhitaval hingamisel on seitse patsienti. Harju
maakonna viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 340,64 ning Ida-Viru
maakonna sama näitaja 569,79, mis on kõrgemaid nakatumisnäitajaid Eestis. Siinjuures tuleb
silmas pidada, et nimetatud piirkondade näol on tegemist tiheasustuspiirkondadega, kus elab,
töötab ja õpib suur hulk Eesti elanikkonnast ning kus on seeläbi ka võimalik nakkuse
edasikandumine tõenäoline.

 

2

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on teadusuuringutel ja epidemioloogilistel andmetel

tuginev tõendusmaterjal, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-
19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt

 

 

lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud
inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini
siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks
kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

 

Korralduse punkti 1 alapunktiga 1 muudetakse korralduse pealkirja, sest kehtiv pealkiri ei
vasta enam korralduse sisule. Korraldusega kehtestatakse lisaks liikumisvabaduse, avalike
koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangutele ka teisi meetmeid, nt maski
kandmise või suu ja nina katmise kohustus. Seetõttu viiakse korralduse pealkiri kooskõlla
korralduse sisuga.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 2 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 preambul ning
lisatakse korralduse kehtestamise alusena NETS § 28 lõike 2 sissejuhatav lauseosa. Selgitused
selle aluse lisamise kohta on esitatud korralduses. Samuti lisatakse korralduse alusena NETS
§ 28 lõike 2 punkt 2, mille kohaselt võib nakkushaiguse epidemioloogilise leviku tõkestamiseks
haldusaktiga muu hulgas nõuda desinfektsiooni ja puhastuse korraldamist.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 3 asendatakse punkti 7 sissejuhatavas lauseosas tekstiosa
„15 ja 19“ tekstiosaga „11, 15, 17−19“.

 

Kehtiva korralduse kohaselt on lubatud avalikud üritused, spordivõistlused ja spordiüritused,
mille osalejatele kehtestatud tingimused erinevad punktides 15 (avalike ürituste korraldamise
tingimused) ja 19 (spordiürituste korraldamise tingimused), kui tegemist on ülekaaluka
ühiskondliku või riikliku huviga üritusega, ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse
üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise kohta ja Terviseamet on esitanud arvamuse
ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku
tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.

Korraldusse lisatakse ka viited punktidele 11 (siseruumides toimuvad avalikud koosolekud,
avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud
jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud
statsionaarne istekoht), 17 (välistingimustes sportimine, treenimine ning spordi- ja
liikumisürituste läbiviimine) ning 18 (siseruumides sportimine, treenimine ning spordi- ja
liikumisürituste läbiviimine). Nimetatud punktides on samuti ette nähtud avalike ürituste ja
spordiürituste korraldamine. Seega on ka nendel juhtudel kehtestatud tingimustest erinevatel
tingimustel tegevuse elluviimine lubatud vaid siis, kui tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või
riikliku huviga üritusega, ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud
seisukoha tegevuse elluviimise kohta ja Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja
poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks
koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 4 täiendatakse korraldust nr 282 punktidega 81 ja 82
, millega
kehtestatakse kõikides avalikes siseruumides liikumisele üldine nn 2+2 reegel ja üldine
kohustus kanda siseruumides viibimisel kaitsemaski või katta nina ja suu (edaspidi mask).

 

3

Punktiga 81

nähakse ette nn 2+2 reegel, mis kehtis eriolukorra ajal 12. märtsist kuni 17. maini
2020. a ja ka pärast seda kuni 19. juunini 2020. a. Hiljem on avalikes siseruumides viibimise
kohta kehtinud hajutatuse nõue. Terviseameti ja Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukoja
hinnangul ei ole inimeste hajutamise nõue enam piisav meede koroonaviiruse SARS-CoV-2
leviku tõkestamisel ning seetõttu taaskehtestatakse rangemad piirangud avalikes siseruumides
liikumisele ja viibimisele.

Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2020. a korraldusega nr 411 kehtestati nn 2+2 reegel üksnes
kaupluste müügisaalides ja kaubandusettevõtete üldkasutatavates ruumides. Arvestades
koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse kiiret ja ulatuslikku levikut, on
vajalik nõuet rakendada laiemalt ning seetõttu võivad korralduse kohaselt edaspidi kõikides
avalikes siseruumides koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt
kahemeetrist vahemaad. Piirangute eesmärk on vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida
suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. Seetõttu on nõuete
kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks.
Reegel ei kehti koos viibiva ja liikuva pere kohta või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult
tagada. Viimaseks võivad olla olukorrad, mis on tingitud nii ruumist, kus inimesed viibivad (nt
müügiboks, kuhu on võimalik siseneda ruumi suuruse tõttu ainult ühel isikul, lift jne), või
inimestest, keda piirangud puudutavad (nt koos liikuv lasteaiarühm või puuetega inimesed ja
nende saatja). Piirangud ei puuduta samuti tööülesannete täitmist, nt politseinikud
korrarikkumise tõkestamisel, või inimeste elukondlikuks teenindamiseks vajalike avariitööde
tegemisel, kui selleks on vaja rohkemat kui kaht koosviibivat töötajat.
Juhul, kui reeglit ei ole võimalik mõistlikult tagada, on vajalik rakendada teisi viiruse levikut
pidurdavaid meetmeid vastavalt asjakohastele juhistele, näiteks isikukaitsevahendite
kasutamist, isikute sisenemispiirangut jne.

Samuti ei kehti nn 2+2 reegel toitlustusettevõtetes viibivate klientide kohta, kelle kohta jääb
kehtima senine nn 10+2 reegel, mille kohaselt tohivad koos viibida ja liikuda kuni 10 inimest,
hoides teiste sarnaste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Nn 2+2 reeglit ei kohaldata
ka meelelahutusteenuse osutamise kohas viibivatele klientidele, kelle kohta jääb samuti
kehtima hetkel rakendatav nn 10+2 reegel.

Avaliku siseruumi mõiste selgitamisel on lähtutud korrakaitseseaduse §-s 54 antud avaliku koha
määratlusest. Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata
isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Korralduse
mõttes võivad avalikud siseruumid asuda näiteks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes,
haiglates, perearstikeskustes, kauplustes, apteekides, turgudel, samuti on avalikud siseruumid
ühissõidukid ja sõidujagamisteenust osutavad sõidukid, bussijaama või rongijaama ootesaalid,
pühakojad ja muud usulisteks toiminguteks kasutatavad ruumid jms. Avalikuks siseruumiks on
avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sh sõltumata
nt eelregistreerimisnõudest, ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu.
Muu hulgas on avalikuks kohaks kirikud ning teised kohad, kus viiakse läbi avalikkusele avatud
usulisi talitusi, nt jõulujumalateenistusi. Avaliku kohana ei saa käsitada nt lasteaedasid,
lastehoide, haridusasutusi, kuna nendesse ei ole igaühel võimalik n-ö otse tänavalt sisse minna
ja seal vabalt liikuda. Küll aga tuleb tähele panna, et kui nt koolimajas toimub laat, mis on
kõigile avatud, siis tuleb järgida korralduses esitatud avaliku siseruumi ja ürituse korraldamise
reegleid.

 

4

Korralduse punktiga 82

kehtestatakse avalikes siseruumides viibijatele kohustus kanda maski.
Piirang laieneb ka ühissõiduki kasutamisele, kuna ühissõiduk on kinnine väga piiratud ruum,
kus viibib ühel ajal mitmeid inimesi, kellel ei ole võimalik distantsi hoida ja kes üksteisega iga
päev kokku ei puutu.

Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste laste kohta ja juhul kui maski kandmine ei
ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu),
töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades, nt restoranis süües,
erivajaduse või puude tõttu. Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega
inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise
maski ette panema ja eest ära võtma. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või
isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid,
kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.
Korralduse järgi ei pea isikud tõendama meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, mh seda,
et maski ei ole võimalik kanda, eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse isikute ütlusi selle
kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.
Samuti võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks,
nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku
nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.
Lisaks ei laiene maskikandmise kohustus avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud
igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga
eraldatud ühissõidukijuhid), ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne.
Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka
laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid)1

,
nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks
kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja
näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata).
Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile. Maskide
kandmise juhismaterjalid on leitavad Terviseameti2

 

, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

 

Ameti3
ja kriis.ee4

veebilehel.

Maski kandmist koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise lisameetmena toetavad ka
viimastel kuudel tehtud teadusuuringud, mille peamised järeldused koos viidetega on aluseks
ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhismaterjalis5

 

. Näiteks hiljutises
süstemaatilises ülevaates tegid Chu et al kindlaks, et viiruse ülekandumise risk meditsiiniliste
ja N95 respiraatorite kandmisel väheneb keskmiselt viis korda6

 

. Ka mittemeditsiinilistel
(puuvillast, sünteetilistest materjalidest jms) näomaskidel võib mitmete hiljutiste uuringute

 

1 https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-
editors/juhend_isikukaitsevahendite_ja_laiatarbe_naokatete_turustamisele_1.pdf

2 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/facemask-infographic_et.pdf
3https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/kuidaskanda_isetehtud_maski_1080x1080_est_.pdf
4 https://www.kriis.ee/et/isikukaitsevahendid-maskid-jms

5 https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/covid-19-guidelines-non-pharmaceutical-
interventions-september-2020.pdf

6 Chu DK, Akl EA, Duda S, Solo K, Yaacoub S, Schünemann HJ, et al. Physical distancing, face masks, and eye
protection to prevent person-to-person transmission of SARS-CoV-2 and COVID-19: a systematic review and
meta-analysis. The Lancet. 2020;395(10242):1973-87

 

5

kohaselt olla soodsaid filtreerivaid omadusi, mis on võrreldavad meditsiiniliste näomaskidega,
sõltuvalt materjalist, kihtide arvust, koostisest ja kujust7, 8, 9, 10

 

. Lisaks eelnimetatutele on mask
või näokate avalikus ruumis ühel või teisel viisil kohustuslik näiteks Belgias, Hispaanias,
Iirimaal, Tšehhi Vabariigis, Austrias, Islandil, Kreekas, Küprosel, Leedus, Lätis, Slovakkias ja
Taanis. Taanis algab ka maskikohustus 12. eluaastast, Ungaris 6. eluaastast, Portugalis 10.
eluaastast.

Uuringute tegijad on järeldanud, et nina ja suu katmine maskiga koos distantsi hoidmisega
vähendab nakatumisvõimalust. Samuti on teadlased esile tõstnud ruumide ventileerimise
olulisust11

, mille üheks põhjuseks on see, et koroonaviirus võib levida ka juba hingamise käigus
inimese hingamisteedest väljuvate aerosoolsete osakeste abil, ja kinnises ruumis on viiruse
leviku tõenäosus suurem. Maski kandmine, ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine
ja kinnise ruumi hea ventilatsioon tagavad, et väiksem osa viiruseosakestest jõuab ruumis
viibiva inimese hingamisteedesse ja inimene nakatub. Seega on oluline kasutada ühel ajal
erinevaid meetmeid, et takistada viiruse levikut. Rahvusvahelise teaduskirjanduse12, Eesti
teadlaste ning Terviseameti andmetele tuginedes on ka palju neid, kes ei tea, et nad on viiruse
kandjad (n-ö asümptomaatilised või minimaalsete sümptomitega nakatunud), seetõttu on mask
vajalik ning asjakohane meede nakkuse leviku pidurdamiseks üldiselt. Seda lisaks ka seetõttu,
et viiruse kandja võib olla nakkusohtlik 1−2 päeva enne sümptomite teket. Kui inimesel ei ole
veel sümptomid avaldunud või põeb ta haigust sümptomiteta, siis levitab ta viirust edasi enese
teadmata, mh lihtsalt rääkides. Rääkides või lauldes võivad õhuvooluga kanduda suust
süljepiisad, mis suurendab viiruse levikut rohkem kui lihtsalt hingamine. Maski kandmisel
väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel, kus haigestunud isik kannab maski, aga ka juhtudel,
kus terve inimene kannab maski, sest väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus. Maski
kandmisel väheneb ka võimalik edasikantava viiruse kogus, mida saadakse puutepindadelt,
kuna mask kaitseb nina ning suud saastunud kätega näo katsumisel.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja UNICEF soovitavad 12-aastastel ja vanematel lastel
kanda maske samadel alustel mis täiskasvanud. Kuigi tõendusmaterjal on piiratud, siis
noorematel lastel võib olla väiksem vastuvõtlikkus nakkusele kui täiskasvanutel. Olemasolevad
andmed näitavad, et see võib varieeruda vastavalt lapse vanusele13,14

 

. Andmed
seroepidemioloogiast ja viiruse ülekandumise uuringutest näitavad, et teismelistel võib olla
aktiivsem roll viiruse edasilevikul kui noorematel lastel15

 

. Lastel on kohustuslik maski kanda
7 Gandhi M, Beyrer C, Goosby E. Masks Do More Than Protect Others During COVID-19: Reducing the
Inoculum of SARS-CoV-2 to Protect the Wearer. Journal of General Internal Medicine. 2020.
8 Fischer EP, Fischer MC, Grass D, Henrion I, Warren WS, Westman E. Low-cost measurement of facemask
efficacy for filtering expelled droplets during speech. Science Advances. 2020:eabd3083.
9 Konda A, Prakash A, Moss GA, Schmoldt M, Grant GD, Guha S. Aerosol Filtration Efficiency of Common
Fabrics Used in Respiratory Cloth Masks. ACS Nano. 2020;14(5):6339-47.
10 Varallyay C, Li N, Case B, Wolf B. Material Suitability Testing for Nonmedical Grade Community Face
Masks to

Decrease Viral Transmission During a Pandemic. Disaster Medicine and Public Health Preparedness. 2020:1-7.

11 https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Heating-ventilation-air-conditioning-systems-in-the-
context-of-COVID-19-first-update.pdf

 

12 https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission
13Goldstein E, Lipsitch M, Cevik M. On the effect of age on the transmission of SARS-CoV-2 in households,
schools and the community. medRxiv. 2020
14 Viner M, Mytton O, Bonnell C, et al. Susceptibility to and transmission of COVID-19 amongst children and
adolescents compared with adults: a systematic review and meta-analysis. medRxiv. 2020.
15 Goldstein E, Lipsitch M, Cevik M. On the effect of age on the transmission of SARS-CoV-2 in households,
schools and the community. medRxiv. 2020; Viner M, Mytton O, Bonnell C, et al. Susceptibility to and
transmission of COVID-19 amongst children and adolescents compared with adults: a systematic review and
meta-analysis. medRxiv. 2020; Fontanet A, Tondeur L, Madec Y et al. Cluster of COVID-19 in northern

 

6

nt Prantsusmaal (alates 11. eluaastast), Saksamaal, Lätis (13 ja vanemad), Kreekas, Belgias
(alates 12. eluaastast). Lisaks on Hispaanias ja Leedus ka noorematel lastel mask kohustuslik.
Näiteks on korduskasutatavaid ja ühekordseid meditsiinilisi maske võimalik soetada
kaubadusvõrgus ja apteekides. Samuti on kohalikud omavalitsused kinnitanud, et on esmase
maskide varu olemasolu poolest paremini valmis kui kevadel.

Peale maski kandmise on äärmiselt oluline kinni pidada ka teistest viiruse levikut tõkestavatest
meetmetest: eelistada oma tegevusi teha õues, hoida distantsi (2 m või rohkem), piirata oma
lähedasi kontakte, pesta ja desinfitseerida käsi. Samuti on viiruse leviku ennetamiseks tähtis, et
käte pesu ja desinfitseerimist jmt ohutusnõudeid käsitlev info oleks inimestele avalikes
ruumides nähtaval kohal ning selgelt kättesaadav.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 5 täiendatakse korralduse nr 282 punkti 9 alapunktiga 11
ja
lisatakse sellega siseruumides kaupluse müügisaalis ning kaubanduskeskuse üldkasutatavas
ruumis viibivatele ja liikuvatele klientidele kohustus kanda maski. Siin ja edaspidi: maski
kandmise kohustuse erandite kohta on antud selgitused eespool seletuskirjas.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 6 täiendatakse korralduse nr 282 punkti 91

 

alapunktiga 11
ning nähakse sellega ette siseruumides toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivatele
klientidele kohustus kanda maski.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 7 täiendatakse korralduse nr 282 punkti 10 alapunktiga 11
ning nähakse ette meelelahutusteenuse osutamise kohas viibivatele klientidele kohustus kanda
siseruumides maski. Meelelahutusteenuse osutamise kohad on näiteks kontserdisaal, ööklubi,
täiskasvanute klubi, kasiino, keegli, piljardi ja bowling’u mängukohad jms. Ka
meelelahutusteenuse osutamise kohas ei ole maski kandmine või nina ja suu katmine
kohustuslik muude erandite kõrval alla 12-aastastele lastele.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 8 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkti 10 alapunkt
2 ning nähakse ette, et lisaks meelelahutusteenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse
tingimusele tuleb teenuse osutajal edaspidi tagada, et siseruumides teenuse osutamise kohas ei
viibi rohkem kui 250 klienti. Üritusel osalejate arvu piiramise eesmärk on vältida suure hulga
inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 9 täiendatakse punkti 10 viimast lauset selliselt, et laste
mängutubades ei kohaldata lisaks nn 10+2 reeglile ka klientidele ette nähtud piirarvu kuni 250
inimest.

 

France: A retrospective closed cohort study. medRxiv. 2020; Stringhini S, Wisniak A, Piumatti G, et al.

 

Seroprevalence of anti-SARS-CoV-2 IgG antibodies in Geneva, Switzerland (SEROCoV-POP): a population-
based study. Lancet. 2020;396(10247):313-9. Epub 2020/06/15. Annex: Advice on the use of masks for children

in the community in the context of Covid-19; Public Health England. Weekly Coronavirus Disease 2019
(COVID-19) Surveillance Report. Summary of COVID-19 surveillance systems. 2020; Streeck H, Schulte B,

Kümmerer B, et al. Infection fatality rate of SARS-CoV-2 infection in a German community with a super-
spreading event. medRxiv. 2020 (https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.05.04.20090076v2 accessed

20 August 2020); Shakiba M, Nazari S, Mehrabian F, et al. Seroprevalence of COVID-19 virus infection in
Guilan province, Iran. medRxiv. 2020 (https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.04.26.20079244v1
accessed 20 August 2020); Lu Y, Li Y, Deng W, et al. Symptomatic Infection is Associated with Prolonged
Duration of Viral Shedding in Mild Coronavirus Disease 2019: A Retrospective Study of 110 Children in
Wuhan. Pediatr Infect Dis J. 2020;39(7):e95-e9. Epub 2020/05/08

 

7

Korralduse punkti 1 alapunktiga 10 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkti 11
alapunktid, mis reguleerivad siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel,
sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel
jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud
statsionaarne istekoht, klientide viibimise tingimusi.
Statsionaarsete istekohtadena käsitatakse püsivalt ruumis ettenähtud istekohti, mis on
nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele kasutamiseks
määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva
lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas
toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.
Uue sõnastuse kohaselt peab ürituse korraldaja tagama üritusel või tegevuste elluviimisel
külastajate arvu kuni 400 inimest senise 750 asemel. Külastajate või osalejate arvu hulka ei
arvestata esinejaid ja korraldajaid, kui on tagatud, et esinejad ja korraldajad ei puutu
külastajatega vahetult kokku, v.a lühikontaktid nagu pileti kontrollimine, riiete hoiule võtmine
jmt. Esinejad ei puutu külastajatega kokku seetõttu, et nad sisenevad toimumiskohtadesse
külastajatest eraldi, kasutades teisi sissepääse, saabudes külastajatest erinevatel aegadel, ning
statsionaarsete istekohtadega saalides on tagatud piisav vahemaa publiku ja esinejate vahel,
samuti võetakse kasutusele asjakohaseid viiruse ennetamise meetmeid, nagu maski kandmine.
Lisaks nähakse ette, et siseruumides tuleb kanda maski ning väljaspool statsionaarsete
istekohtadega ala võivad isikud liikuda senise nn 10+2 reegli asemel nn 2+2 reeglit järgides, et
tõkestada viiruse levikut senisest veelgi tõhusamalt.

Kuna statsionaarsete istekohtadega ruumides ei toimu isikute pidevat liikumist ja võimalike
kontaktide vahetamist, on nendes kohtades viiruse leviku risk väiksem, mistõttu kehtestatakse
statsionaarsete istekohtadega ruumides toimuvatele avalikele üritustele mittestatsionaarsete
istekohtadega tegevustest suurem lubatud külastajate või osalejate arv.
Endiselt on oluline, et piletimüük tuleb võimalikult suurel määral viia internetipõhisele
eelmüügile, ning tagada maksimaalselt võimalus tuvastada tegevuses osalevad isikud ning
nende istekoht tegevuse toimumise ajal. Nimetatud meetmed on vajalikud olukordadeks, kui
tegevuses on osalenud COVID-19 positiivne isik ning on vaja selgitada välja tema
lähikontaktsed.

Kehtiva korra kohaselt ei kohaldata siseruumides kuni 50% täituvuse tingimust avalikele
koosolekutele, avalikele üritustele, sealhulgas konverentsidele, teatrietendustele, kontsertidele
ja kinoseanssidele tingimusel, et isikutele on selleks ettenähtud alal tagatud statsionaarne
istekoht. Muudatustega kehtestatakse Harju ja Ida-Viru maakonnas ka statsionaarsete
istekohtadega ruumides toimuvatele avalikele kogunemistele ruumi 50% täituvuse piirmäär.
Piirangute põhjuseks on asjaolu, et koroonaviiruse SARS-COV-2 levik on Eestis kiiresti
kasvanud eriti Harju ja Ida-Viru maakonnas. Korraldajal tuleb arvestada, et külastajad või
osalejad tuleks statsionaarse istekohaga üritusel paigutada võimalikult hajutatult, et oleks
tagatud viiruse leviku võimalikult suurel määral tõkestamine. Täpsemad juhised külastajate ja
osalejate istekohtadele paigutuse kohta annab Kultuuriministeerium või asjaomane
ministeerium, kelle valitsemisalas vastavaid üritusi korraldatakse (nt jumalateenistused
kuuluvad Siseministeeriumi valitsemisalasse).

 

8

Kehtima jääb senine tingimus, et teenuse osutaja või tegevuse elluviija peab tagama
desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste
kohaselt.
Korralduse punkt 11 reguleerib ainult statsionaarsete istekohtadega üritusi, mittestatsionaarsete
istekohtadega üritustele kohalduvad reeglid on esitatud korralduse teistes punktides. Nii
reguleerib korralduse punkt 16 mittestatsionaarsete istekohtadega avalikke jumalateenistusi,
punkt 13 mittestatsionaarsete istekohtadega toimuvaid avalikke koosolekuid, punkt 15
mittestatsionaarsete istekohtadega avalikke üritusi jne. Nii nagu statsionaarsete istekohtadega
tegevuste puhul, mille hulka kuuluvad ka usulised teenistused jm sarnased tegevused, on ka
mittestatsionaarsete ürituste puhul soovitatav märgistada istumiskohad, et hiljem oleks
võimalikke haigeid ja nende lähikontaktseid lihtsam üles leida ja teavitada.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 11 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkti 13
alapunktid, mis reguleerivad avalike koosolekute korraldamise tingimusi nendel juhtudel, kui
osalejatele ei ole tagatud statsionaarsed istekohad. Siseruumides toimuvatel avalikel
koosolekutel tuleb samuti sarnaselt teiste avalike üritustega kanda edaspidi maske. Endiselt jääb
kehtima koosoleku korraldaja kohustus tagada ruumi kuni 50% täituvus, kuid senisega
võrreldes vähendatakse avalikul koosolekul osaleda lubatud inimeste arvu – 750 inimese
asemel võib edaspidi siseruumis toimuval koosolekul osaleda kuni 250 inimest, kes peavad
kinni pidama nn 2+2 reeglist. Õues toimuval avalikul koosolekul võib edaspidi senise 2000
inimese asemel osaleda kuni 500 inimest. Endiselt peab avaliku koosoleku korraldaja tagama
desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste
kohaselt. Kui tegevuse läbiviimise kohas on osalejatele tagatud statsionaarsed istekohad, tuleb
lähtuda korralduse punktis 11 esitatud tingimustest.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 12 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkti 14 alapunkt
1 ning nähakse ette, et avalikuks kasutamiseks mõeldud saunu, spaasid, basseine, veekeskusi ja
ujulaid külastades tuleb järgida nn 2+2 reeglit. Kehima jäävad teenuse osutamise koha kuni
50% täituvuse tingimus, senine tingimus, et teenuse osutaja peab tagama
desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste
kohaselt.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 13 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkti 15
alapunktid, millega kehtestatakse avalike ürituste korraldamise ning üritustel osalemise
tingimused nendel juhtudel, kui osalejatele ei ole tagatud statsionaarsed istekohad.
Korraldusega nähakse ette, et üritusel tuleb siseruumides kanda maski, ürituse korraldaja peab
tagama siseruumides kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu senise 750 inimese asemel kuni 250
inimest, kes peavad lähtuma nn 2+2 reeglist. Õues toimuval üritusel võib osaleda kuni 500
inimest senise 2000 inimese asemel. Endiselt peab avaliku ürituse korraldaja tagama
desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimise tingimuste täitmise Terviseameti
juhiste kohaselt. Kui tegevuse läbiviimise kohas on osalejatele tagatud statsionaarsed istekohad,
tuleb lähtuda korralduse punktis 11 esitatud tingimustest.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 14 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkt 16, millega
reguleeritakse avalike jumalateenistuse ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimise tingimusi
nendel juhtudel, kui osalejatele ei ole tagatud statsionaarsed istekohad.
Ka avalikele jumalateenistustele kehtestatakse senise inimeste hajutamise tingimuse asemel nn
2+2 reegel. Uute tingimustena lisanduvad siseruumi kuni 50% täituvuse tingimus, siseruumis

 

9

toimuva ürituse osalejate arvu piirmäär 250 inimest ning maski kandmise kohustus. Kui
jumalateenistuste või muu usulise talituse läbiviimise kohas on osalejatele tagatud
statsionaarsed istekohad, tuleb lähtuda korralduse punktis 11 esitatud tingimustest.
Kehtima jääb senine tingimus, et teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite
olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Korraldus reguleerib ainult avalikke jumalateenistusi ja avalikke usulisi talitusi. Neile
teenistustele ja talitustele, mis toimuvad avalikkusele suletult (vajalikud kutsed, koguduse
liikmeks astumine vms), korraldus ei laiene. Küll aga on soovituslik ka nende puhul lähtuda
korralduses esitatud viiruse tõkestamise meetmetest. Muu hulgas on mõlemal juhul viiruse
leviku ennetamiseks vajalik kanda maski, puhastada ühiskasutatavaid pindu ja esemeid iga
kasutuskorra järel või jätta võimaluse korral üldse ära kõrge riskiga tegevusi (laulmine, ühistest
anumatest toidu tarbimine jne) või nende mahtu vähendada.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 15 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkt 18, millega
reguleeritakse siseruumides sportimise ja treenimise ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimise
tingimusi. Kehtima jäävad senised tingimused inimeste hajutamise kohta ja kuni 50% täituvuse
tagamise tingimus ning sellele kohalduvad erandid. Samuti tehakse selgema lugemise huvides
punktis täpsustus, et spordi- ja liikumisürituse läbiviimisele kohaldub osalejatele piirarv 250.
Kehtivas korralduses on see piirang esitatud punktis 15, mis reguleerib avalike ürituste
läbiviimist. Edaspidi on kõik spordi- ja liikumisüritusi reguleeriv esitatud korralduse punktis
18. Uute tingimustena lisanduvad nn 2+2 reegel avalikes siseruumides toimuvatele üritustele
ning pealtvaatajatele kohustus kanda maski. Lisaks nähakse ette, et siseruumides on sportimine
ja treenimine ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimine Harju ja Ida-Viru maakonnas lubatud
ainult juhul, kui tagatud on osalejate arv rühmas kuni 10 inimest. Lisaks võib rühma juures
viibida veel treener või juhendaja. Rühmas osalevate isikute arvu vähendamine on vajalik, sest
nendes maakondades on viiruse levik ulatuslik ning selle piiramiseks ei piisa üksnes
haigestunute ja lähikontaktsete kindlaks tegemisest ja isoleerimisest, vaid on vajalik rakendada
lisapiiranguid. Sportimise jätkumine on oluline, et hoida inimeste vaimset tervist ning
väiksemaarvulised rühmad vähendavad viiruse leviku riski. Edaspidi võib sportimisel,
treeningul, spordi- ja liikumisüritustel viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii
tegevuse ajal kui selle järel (nt riietusruumis) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad
isikud omavahel kokku puutuda. See tähendab näiteks seda, et kui kergejõustikuhalli ühes osas
treenib üks 10-liikmeline treeningrühm ning teises osas individuaalvõistleja, on lubatud nii
eelnimetatud rühmal kui ka individuaalvõistlejal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel
on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub igal ajal omavaheline kokkupuude.
Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja
liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist (nt saabumine,
lahkumine, tegevused treeningpaigas). 10-liikmelisele rühmale lisaks võib rühmaga koos olla
ka treener või juhendaja.

Harju ja Ida-Viru maakond on ulatusliku SARS-CoV-2 viiruse levikuga piirkonnad, kus viiruse
levikut ei ole võimalik pidurdada üksnes nakatunute ja nakatunute lähikontaktsete
isoleerimisega. Rakendada tuleb rangemaid füüsilise distantsi hoidmist tagavaid meetmeid, et
inimeste omavahelised kontaktid oleksid viidud minimaalseks.
Korraldus näeb endiselt ette, et rühmapiirang ning 50% täituvuse piirang ei kohaldu
spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele
sporditegevusele, sealhulgas noortespordi nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad

 

10

spordialaliidu korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel. Selline erand tagab võistkondlikel
spordialadel (näiteks jalgpall, korvpall, käsipall, saalihoki, võrkpall, jäähoki, võimlemine)
treeningute läbiviimise vastavalt rahvusvahelistes reeglites kehtestatud võistkonna suurusele.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab
spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on
paljud meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning EOK olümpiamängude
ettevalmistustoetust saavad isikud. Poolprofessionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga
kõige kõrgemal sportlikul või sellele lähedasel tasemel, kuid sportimise kõrvalt käib kas tööl
või õpib, sportlikust tasemest või spordiala spetsiifikast tulenevalt ei elata ennast ainult
sporditegevusega. Sellisteks sportlasteks on paljud individuaalalade Eesti meistrivõistlustel
osalevad sportlased, kes ei saa EOK olümpiaettevalmistustoetust, ning paljud Eesti
sportmängude esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud.

Õppekavajärgse sporditegevuse all mõeldakse korralduses koolides alus-, põhi- ja keskhariduse
raames läbiviidavaid sportlikke tegevusi. Noortespordi all mõeldakse korralduses selliste
noorte spordikoolide ja spordiklubide tegevust, kes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis
(sealhulgas Eesti meistrivõistlustel).
Endiselt jäävad kehtima ka senised tingimused, et korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite
olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Korralduse punkti 1 alapunktiga 16 sõnastatakse uuesti korralduse nr 282 punkt 19, mis
reguleerib spordivõistluste läbiviimist nendel juhtudel, kui osalejatele ei ole tagatud
statsionaarsed istekohad. Kehtima jääb inimeste hajutamise tingimus, mis tähendab, et
hajutatult peavad olema võimaluse korral ka nt ajakirjanikud, kohtunikud, tugipersonal. Ka
spordivõistlustel peavad pealtvaatajad kandma edaspidi siseruumides maske. Avalikes
siseruumides toimuvatel võistlustel rakendatakse pealtvaatajate suhtes nn 2+2 reeglit. Ürituse
korraldaja peab sarnaselt senisega tagama ruumi kuni 50% täituvuse, kuid osaleda võib edaspidi
senise 750 asemel kuni 250 inimest. Mitmepäevase spordivõistluse korral võib olla igal päeval
maksimaalselt 250 inimest ehk et piirmäär 250 kohaldub ühe päeva kohta. Õues võib
spordivõistlusel osalejaid olla kuni 500 senise 2000 asemel. Kehtima jäävad ka senised
tingimused, et korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete
täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Kui tegevuse läbiviimise kohas on osalejatele tagatud
statsionaarsed istekohad, tuleb lähtuda korralduse punktis 11 esitatud tingimustest.
Korralduse punkti 1 alapunktidega 17 ja 18 muudetakse korralduse nr 282 punkti 20, mis
reguleerib muuseumide ja näituseasutuste külastamist. Senise inimeste hajutamise tingimuse
asemel kehtestatakse nn 2+2 reegel, mis tõkestab efektiivsemalt viiruse levikut, ning uue
tingimusena nähakse ette siseruumis maski kandmise kohustus. Teised senised tingimused
jäävad kehtima.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 19 täiendatakse korraldust nr 282 punktiga 202
ning
nähakse ette tingimused, mille täitmisel on lubatud Harju ja Ida-Viru maakonnas siseruumides
toimuv huvitegevus ja huviharidus ning täiendkoolitus ja täiendõpe. Lisapiirangud
huvitegevusele, huviharidusele, täiendõppele ja täiendkoolitusele Harju ja Ida-Viru maakonnas
on ette nähtud seetõttu, et viimastes on tekkinud mitmeid huviharidusest ja -tegevustest alguse
saanud koldeid, nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte seas. Mõlemas maakonnas on koldeid
üle 10, millele lisanduvad üksiknakkusjuhtumid ning juhtumid, mis lähiajal ületavad
tõenäoliselt koldeks kvalifitseerumise 5 inimese piiri. Lisapiirangud Harju ja Ida-Viru
maakonnas on ette nähtud seetõttu, et COVID-19 levik on hoogustunud noorte seas, eelkõige

 

11

Tallinnas ja Harju maakonnas, ning Ida-Viru maakonnas, kuid kasvutrendi on näha ka teistes
suurema asustustihedusega piirkondades. Terviseameti andmetel oli haigestumise juurdekasv
vanuserühmas 10−19 vastavalt 305% 45. nädalal ja 101% 46. nädalal. Sellega seoses on oodata
haigestumise kasvu ka nende noorte vanemate seas (vanus 30−59), mis on suurenenud vastavalt
26% 46. nädalal ja 33% 47. nädalal.
Üheks peamiseks haigestumise jätkuvat levikut soodustavaks faktoriks on erinevatest koolidest
õpilasi koondavad vabaaja tegevused (sh treeningud, tantsukoolid, muusikakoolid, näiteringid,
kunsti- ja käsitööringid, kooride ja orkestrite proovid jne). Muu hulgas tähendab see, et
risttegevuste tõttu (osaletakse huvitegevuses või -hariduses ühes rühmas ning töötatakse või
õpitakse teises rühmas ning pere, kellega koos elatakse, moodustab kolmanda võimaliku
nakkuse leviku rühma) on tekkinud olukord, kus viiruse levikul ei ole enam tegemist piiritletud
(kollete põhise) levikuga, vaid piiritlemata, ulatusliku levikuga.
Harju ja Ida-Viru maakond on ulatusliku SARS-CoV-2 viiruse levikuga piirkonnad, kus viiruse
levikut ei ole võimalik pidurdada üksnes nakatunute ja nakatunute lähikontaktsete
isoleerimisega. Rakendada tuleb rangemaid füüsilise distantsi hoidmist tagavaid meetmeid, et
inimeste omavahelised kontaktid oleksid viidud minimaalseks.

Rühmas osalevate isikute arvu vähendamine on vajalik, sest nendes maakondades on viiruse
levik ulatuslik ning selle piiramiseks ei piisa üksnes haigestunute ja lähikontaktsete kindlaks
tegemisest ja isoleerimisest, vaid on vajalik rakendada lisapiiranguid. Sarnaselt sportimisega
on ka huvitegevuse jätkumine oluline, et hoida inimeste vaimset tervist, ning väiksemaarvulised
rühmad vähendavad viiruse leviku riski.

Nimetatud punkti kohaldamisalasse kuuluvad ka näiteks muuseumide haridusprogrammid.
Eelnimetatud tegevuste korral peab olema tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas ning
siseruumides tuleb kanda maski. Rühmapiirang 10 inimest võimaldab maandada nakatumise
riski rohkem kui piiranguta või lihtsalt hajutamisnõudega tegevuse elluviimine. Samuti on
võimalik 10-liikmeliste rühmade puhul haigestumisel lähikontaktsete ringi piiritleda lihtsamini,
samas võttes arvesse, et huvihariduse ja -tegevuse näol on tegemist tähtsa osaga laste, noorte ja
täiskasvanute vaimse ja füüsilise tervise tagamisel. Rühmapiirang kuni 10 inimest tähendab
seda, et koos on lubatud isikutel viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii tegevuse
ajal kui ka selle järel (nt koridor) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad isikud
omavahel kokku puutuda. See tähendab näiteks seda, et kui muusikakooli ühes saalis harjutab
10-liikmeline keelpilliorkester ning teises saalis harjutab puhkpillikvartett, on lubatud mõlemal
rühmal samal ajal tegevuses osaleda tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks
vajalik vahemaa ja puudub igal aja omavaheline kokkupuude. Sarnaselt teiste avalike
teenustega peab ka huvitegevuse ja täiendkoolituse ning täiendõppe läbiviimisel teenuse osutaja
tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti
juhiste kohaselt. Lisaks tuleb ühiskasutatavad asjad desinfitseerida pärast igakordset
kasutamist. Punktis nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele,
mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, et tagada kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise
koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükkel. Arvestada tuleb, et
kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning välisriikide üksuste puhul on tagatud nende tervisliku
seisundi üle tervishoiutöötajate püsiv järelevalve ja võimalike nakatumiste puhul on kergelt
tuvastav lähikontaktsete ring. Samuti ei kohaldata punktis esitatud piiranguid siseturvalisusega
seotud tegevustele, kuna ka selles valdkonnas on vajalik väljaõpet läbi viia tihti kiirendatud
korras (nt kui kaasatakse Kaitseliidu liikmeid või õpetatakse välja abipolitseinikke või viiakse
läbi vajalikku väljaõpet politseiametnikele).

 

 

12

Korralduse punktiga 2 nähakse ette korralduse jõustumine 24. novembril 2020. a, kuna
COVID-19 haiguse levik on laiaulatuslik ning selle tõkestamiseks ette nähtud meetmed tuleb
rahvatervise kaitseks ja tervishoiusüsteemi tõrgeteta toimimiseks viivitamata kehtestada.
Korralduse punkti 1 alapunktis 10 nähakse ette korralduse nr 282 punkti 11 kahe alapunkti
hilisem jõustumine 28. novembril 2020. a. Need on sätted, mis reguleerivad siseruumides
toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel,
kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel,
kus on külastajatele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, külastajate arvu ning Harju
ja Ida-Viru maakonnas ruumi kuni 50% täituvuse tingimusi.

Pikem jõustumisaeg on vajalik, et ürituste korraldajatel oleks võimalik osta tagasi üritustele
juba müüdud piletid või need ümber vahetada ning viia piletite müük vastavusse korralduses
esitatud uute tingimustega. Soovitatav on juba alates 24. novembrist 2020. a mitte müüa juurde
pileteid statsionaarsete istekohtadega üritustele ning arvestada 28. novembrist 2020. a
jõustuvate lisapiirangutega, et oleks tagatud võimalikult sujuv ja tõrgeteta üleminek uutele
tingimustele.
Korralduse punktis 3 nähakse ette korralduse avaldamine Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

 

Taimar Peterkop
Riigisekretär

23. november 2020. a

Jaga
Back to top button