Maksu- ja Tolliameti suvekuudel korraldatud kontrollid näitasid, et suurem osa tööandjatest täidab töötajate registreerimise kohustust korrektselt. Probleeme tuvastati siiski ligikaudu iga viienda kontrollitud tööandja juures.
Üheksas maakonnas kontrolliti kokku 188 tööandjat ja 667 töötajat. Töötamise registrisse oli kandmata 74 töötajat 40 tööandja juures.
MTA maksuauditi osakonna üksuse juhi Aune Maria Marjapuu sõnul valiti kontrollitavad ettevõtted välja nii riskianalüüsi kui ka juhuvalimi alusel. Kontrollide peamine eesmärk oli veenduda, et töötamise registrisse oleksid kantud ka hooajatöötajad, ning suurendada tööandjate teadlikkust nende kohustustest.
Seekord keskendus amet eelkõige toitlustussektorile, kus kasutatakse palju hooajalist ja lühiajalist tööjõudu.
Kontrollide tulemused maakondade kaupa
Tartumaal kontrolliti 38 tööandja juures 156 töötaja registrikandeid. Seitsme tööandja juures oli registreerimata kokku üheksa töötajat.
Pärnumaal kontrolliti 36 tööandja juures 154 töötajat. Üks tööandja oli jätnud töötamise registrisse kandmata kümme töötajat.
Saaremaal kontrolliti kuue tööandja juures 43 töötajat. Kolme tööandja juures avastati kokku 15 registreerimata töötajat.
Harjumaal kontrolliti 47 tööandja juures 158 töötajat. Kümne tööandja juures oli registreerimata kokku 13 töötajat.
Ida-Virumaal kontrolliti 23 tööandja juures 57 töötajat. Viie tööandja juures oli registrisse kandmata kokku viis töötajat.
Lääne-Virumaal kontrolliti 18 tööandja juures 41 töötajat. Viis tööandjat olid jätnud registreerimata kokku seitse töötajat.
Läänemaal kontrolliti kaheksa tööandja juures 26 töötajat. Kuue tööandja juures avastati kokku 11 registreerimata töötajat.
Järvamaal kontrolliti kuue tööandja juures 13 töötajat. Kõik kontrollitud tööandjad olid oma töötajad nõuetekohaselt registreerinud.
Viljandimaal kontrolliti kuue tööandja juures 19 töötajat. Kolme tööandja juures oli registreerimata kokku neli töötajat.
Suurem osa kontrollide ajal registrisse kandmata olnud töötajatest on nüüdseks registreeritud. Mõne tööandja suhtes algatatud menetlus on veel pooleli.
Töötajad jäetakse sageli registreerimata teadlikult
Marjapuu sõnul olid enamik kontrollitud tööandjaid töötamise registreerimise kohustusest teadlikud. Kontrollidest jäi ametile mulje, et töötaja registrisse kandmata jätmise põhjuseks oli enamasti teadlik soov saada maksueelist.
Üksikute juhtumite puhul polnud tööandja jõudnud töötajat lihtsalt õigeks ajaks registreerida. Töötaja peab aga olema kantud töötamise registrisse hiljemalt tööle asumise hetkeks.
- aasta varimajanduse küsitlusuuringu kohaselt kuulub toitlustus Eestis suurima ümbrikupalga riskiga tegevusalade hulka. Risk on kõrgem sektorites, kus liigub palju sularaha ning kasutatakse sageli lühiajalist ja hooajalist tööjõudu. Seetõttu keskendus MTA seekordsete kontrollide ajal just toitlustusettevõtetele ja teistele hooajatöö pakkujatele.
Enamik tööandjaid suhtus kontrollidesse hästi
Maksuaudiitorid kogesid suviste kontrollide ajal ka palju positiivset suhtumist. Mõnes restoranis oli kontrollimise ajal tööl korraga mitukümmend inimest, kuid ettevõtte vahetusevanem korraldas tegevuse nii, et teenindus sai jätkuda ja kõikide töötajate andmed kontrolliti sujuvalt.
Mitmed tööandjad avaldasid MTA tegevusele toetust ja leidsid, et sellised kontrollid on vajalikud. Marjapuu sõnul näitab positiivne tagasiside, et ettevõtjad mõistavad kontrollide tähtsust ausa konkurentsi tagamisel.
Suurem osa kontrollitud ettevõtetest pakkus oma töötajatele ametlikku tööd ja maksis töötasult nõuetekohaselt makse. Ausalt tasutud tööjõumaksud aitavad tagada töötajatele seadusega ette nähtud sotsiaalsed õigused ja hüvitised.
Tasuta proovipäev ei ole lubatud
Kontrollide käigus ilmnes endiselt juhtumeid, kus tööandjad pakkusid inimestele mitteametlikku või korrektselt maksustamata tööd. Samuti kasutatakse jätkuvalt niinimetatud tasuta proovipäevi, kuigi selline töökorraldus ei ole lubatud.
Kui inimene hakkab tööandja juhendamisel täitma tavapäraseid tööülesandeid – näiteks teenindama kliente, valmistama toitu või paigutama kaupa riiulitele –, on tegemist tööga, mille eest tuleb maksta tasu. Töötaja tuleb sellisel juhul kanda ka töötamise registrisse.
Ümbrikupalk jätab töötaja olulistest õigustest ilma
Ümbrikupalk tähendab töötasu, millelt on maksud osaliselt või täielikult tasumata jäetud. Selline kokkulepe võib töötajale esialgu tunduda kasulik, kuid tegelikult vähendab see märkimisväärselt tema sotsiaalseid tagatisi.
Mitteametlikult töötaval inimesel võivad puududa õigus puhkusele ja puhkusetasule. Haigestumise või tööõnnetuse korral ei pruugi ta saada talle ette nähtud hüvitist ning töövaidluse tekkimisel on oma töösuhte ja kokkulepete tõendamine keerulisem.
Ümbrikupalgalt ei kogune töötajale pensioni ning väheneda või puududa võivad töötuskindlustus- ja vanemahüvitis. Ka osaliselt ametlikult ning osaliselt ümbrikus makstav palk jätab inimese ilma osast talle kuuluvatest õigustest.
Töötaja saab oma registrikannet ise kontrollida
MTA soovitab igal töötajal veenduda, et tema töötamine oleks registreeritud hiljemalt esimesest tööpäevast. Seda saab kontrollida e-MTA teenuses, valides jaotise „Minu töötamised”.
Seal kuvatakse inimese kehtivad töötamised. Konkreetse kande numbrile vajutades saab üle vaadata kõik töösuhte kohta sisestatud andmed. Oluline on kontrollida, et registrisse kantud teave vastaks tegelikule töökorraldusele.
Kui andmed puuduvad või on valed, tuleks esmalt pöörduda tööandja poole ja paluda need parandada. Kui tööandja keeldub registrikannet korrastamast, saab võtta ühendust Maksu- ja Tolliametiga aadressil emta@emta.ee või küsida nõu Tööinspektsioonilt aadressil jurist@ti.ee.
