Erakorralised uudised
EMO123

Möödunud aastal suurenes vigastuste arv ligilähedale COVID-19 eelsele ajale

COVID-19 pandeemia mõjul esines 2020. ja 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 13% vähem vigastusjuhte, kuid 2022. aastal vaid 3,5% vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2022. aastal vigastuste tõttu ravi ligi 152 000 Eesti elanikku (11,7% elanikest) ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (ligi 31 000 juhtu) ja 15–24-aastaste noorte (ligi 23 000 juhtu) vanuserühmas. Vigastusjuhtudega kaasnevad ravikulud küündisid 2022. aastal 53 miljoni euroni.

Kõige vanemas vanuserühmas (vähemalt 85-aastased) on vigastusjuhtude (4700 juhtu) kasv jõudnud tagasi COVID-19 eelsele tasemele. Kiire vigastusjuhtude arvu kasv on aset leidnud ka 35–44-aastaste vanuserühmas. Vigastusjuhud vanuserühma kohta olid 25–34-aastaste noorte täiskasvanute vanuserühmas langustrendis juba enne koroonapandeemiat ja langesid ka eelmisel aastal (14% võrreldes COVID-19 eelse ajaga).

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2022. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine, millele järgnesid enese äralöömine ja inimese või looma tekitatud vigastus. Kukkumiste arv on 2019. aastaga samal tasemel ja kukkumised moodustasid 47% ja enese äralöömine 33% kõikidest vigastuste põhjustest.

Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest on 80% kukkumised.

„Eesti elanikud elavad kauem ja sellega kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ning abivahendite kasutamisele, et ära hoida tõsiseid vigastusi,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

„Olukorrad, kus inimesed on kodus kukkunud ja vajavad abi, on igapäevaselt tuttavad ka päästjatele. Ainuüksi käesoleval aastal on päästjad reageerinud abitus seisundis inimestega seotud väljakutsetele 613 korral. Enamasti on need juhtumid, kus eakas inimene on kodus kukkunud ega saa enam ise püsti. Harvad pole korrad, kui kukkunu on lamanud maas pikki tunde või isegi päevi enne kui keegi on hakanud muretsema ja abi kutsunud,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.

„Selleks, et eaka lähedase või tuttava kodu ohutumaks teha ja seega ka kukkumise tõenäosust vähendada, saab igaüks päris palju ära teha. Eaka lähedase jaoks tasub võtta veidi aega ning vaadata ohutuse pilguga üle tema kodu, kõrvaldada potentsiaalsed komistuskohad (näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed), võimalusel paigaldada WC-sse ja vannituppa käsipuud ning rääkida üle ka ohutu käitumise põhitõed. Kindlasti tasub oma eakate lähedaste ja tuttavatega leppida kokku regulaarne suhtlusviis, näiteks telefonikõne kindlal kokkulepitud ajal. Nii saab tema heaolul silma peal hoida ja vajadusel kiiresti reageerida. Veidi rohkem hoolides ja märgates suudame üheskoos õnnetuste ohtu suurel määral vähendada,“ lisas Usin.

Vigastusurmi oli 2022. aastal 983. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus (24%), millest lõviosa moodustasid alkoholimürgitused (136 juhtu). Juhuslikele mürgistustele järgnesid juhuslikud kukkumised (22%)  ja enesetapud (20%).

Üle 40 000 lapse vajas 2022. aastal vigastuse tõttu ravi

Kui COVID-19 pandeemia ajal (2020.–2021. aastal) vajas vigastuste tõttu ravi keskmiselt 37 500 last (kuni 18-aastased) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut 100 elaniku kohta, siis 2022. aastal ligi 41 000 last.

Kuni aastaste lastega juhtus 2022. aastal ligi 40% vähem õnnetusi kui pandeemia-eelsetel aastatel, 2022. aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi umbes 500 imikut. Kõige sagedamini oli imikute puhul vigastuse põhjuseks kodus kukkumine või enda millegi vastu äralöömine (73%). Kukutakse enamjaolt voodilt, sülest või mujalt maapinnast kõrgemalt ja lüüakse end vastu seina, ust, kappi ja lauda.

“Kuigi lapseeas toimuvad õnnetused võivad tunduda paratamatud, siis paljud juhtumid saaks siiski ära hoida. Palju abi on laste vigastuste vältimisel koduste riskide hindamisest ja ohukohtade likvideerimisest, turvavahendite õigest kasutamisest, aga loomulikult tuleb tagada ka piisav vanemlik järelevalve,” kommenteeris Jane Idavain.

Vigastusjuhtudes on suured piirkondlikud erinevused

TAI äsja avaldatud 2021. aasta maakonnapõhistest vigastuste andmetest selgub, et vigastussurmade suhtarv 100 000 elaniku kohta varieerub maakondade lõikes parima ja halvima näitaja suhtes ligi kolm korda (Hiiumaa 47, Võrumaa 148). Vigastussurmade suhtarv on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga.

Võrreldes vigastuste suhtarvu 100 000 elaniku kohta ilmnes, et:

  • Ravitud ründeid esines 2 korda rohkem kui Eestis keskmiselt nii Valgamaal kui ka Ida-Virumaal.
  • Jalgrattaõnnetusi oli enim Pärnu- ja Tartumaal.
  • Tahtlike enesevigastusi esines enim Tallinnas.
  • Mürgiste taimedega ja loomadega kokkupuuteid oli enim Hiiumaal
  • Jää- ja lumega seotud kukkumisi samal tasapinnal oli enim Viljandi-, Põlva- ja Tartumaal.

Vaata värskeid vigastusjuhtude andmeid tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Kõigi maakondade 2021 .aasta ravi vajanud ja surmaga lõppenud vigastuste ülevaadetega saab lähemalt tutvuda TAI kodulehel.

vigastuste tõttu ravi vajanud inimesed

Allikas. Tai.ee

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Kolmapäev 28 veebruar 2024

Jäär (21. märts – 20. aprill) Tunned end väsinuna ja vajad puhkust. Võib tekkida romantiline

candles g6b8e1541a 640

Tartus veekeskuses toimunud õnnetuses hukkus meesterahvas

Reedel sai häirekeskus teate, et Tartu veekeskuses läks eakas mees uppumisohtu ja vajas elustamist. Täna

error: Sisu on kaitstud!