Tornaado on äärmiselt võimas ja pöörlev õhuvool, mis ulatub tormipilvest maapinnale. Tornaadod on üks tugevamaid atmosfääris esinevaid meteoroloogilisi nähtusi ning neid iseloomustab väga kiire tuule kiirus ja keerlev liikumine ümber oma telje.
Tornaadod tekivad tavaliselt äikesetormide käigus, kui soe ja niiske õhk kohtub külma õhuga. See tekitab atmosfääris ebastabiilseid tingimusi, mis soodustavad tugeva tuule tekke. Kui tekib pöörlev liikumine, mis jõuab maapinnale, hakkabki tekkima tornaado.
Tornaadod võivad olla erineva suurusega, kuid kõige võimsamad neist võivad olla väga laiad ja liikuda kiirusega kuni 500 km/h. Need hävitavad kõike oma teel, rebides maha puid, katuseid ja struktuure ning tekitades suuri kahjustusi.
Tornaadod on eriti tavalised USA-s, kus on tuntud ka “Tornado Alley” – ala, kus tornaadod esinevad kõige sagedamini. Tornaado ohutuse tagamiseks on oluline jälgida ilmateateid ja võtta ettevaatusabinõusid, kui tornaadode võimalus on suur.
Tornaadod jaotatakse kategooriatesse:
| EF0 (väga nõrk) | 29-38 |
Väikesed kahjustused |
| EF1 (nõrk) | 39-50 |
Mõõdukad purustused, aknad purunevad |
| EF2 (tugev) | 51-61 |
Tuntavad purustused, suured puud välja rebitud |
| EF3 (väga tugev) | 62-75 |
Rongid tõstetakse rööbastelt, enamus puid murduvad |
| EF4 (hävitav) | 76-90 |
Suured purustused linnades |
| EF5 (uskumatult tugev) | üle 90 |
Väga suured purustused< |
Näiteid Eestist:
2003. aasta 26. mai pärastlõunal liikus üle Eesti läänest itta külm front.
Merike Merilaini ülevaade: Jahe parasvöötme õhumass tõrjus idapiiri taha eelmisel päeval Eestini tõusnud troopilise õhumassi. Eriti võimsad äikesepilved arenesid frondil 26. mai hilisõhtul ning nende laastav õud tabas seekord Jõgevamaa ja Tartumaa piirialasid Saadjärvest 1 km ja Patastest 2 km lõuna poole. Purustuste järgi otsustades võis tegu olla keeristormi ehk trombiga.
Üks ebatavalisemaid tornaadosid Eestis tekkis 15.06.2004 kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal.
Ebatavaline oli tema liikumise suund läänest itta. Enamik Eesti tornaadosid liigub lõunast põhja suunas. Tornaado trassi laius oli umbes 100 meetrit ja ta läbis vahemikega umbes 10 kilomeetrit.
Pinska külas lõhkus keeristorm katuseid, murdis puid, lükkas rööbastel liikuma 15 tonnise kraana, mis rööbastee lõpus murdis tõkendi ja paiskus kummuli.
Kaldunud pisut lõunasse, laastas ta Matapere külas talunik Tomsoni metsa. Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja Ülle Murro ja ajakirjanik Aivar Aotähe andmetel olid väänded murtud puudel vastupäeva. Pärsti valla keskkonnaspetsialist Villu Lükk tegi sellest tornaadost fotosid. Nagu teada pole Eestis varem kellelgi olnud õnnelikku juhust tornaadodest nii häid fotosid teha. Tõenäosus on ju väga väike näha ja pildistada Eestis harva, keskmiselt ainult 2-3 korda aastas, esinevat tornaadot. Villu Lükk nägi ka, et tornaado pöörles vastupäeva. Tornaado tugevus Fujita skaalas oli F1-F2, TORRO skaalas T3-T4.
Samal päeval esines tornaado ka Lapimaal Soomes. Tornaadost informeeriti ka rahvusvahelist Tornaadode Uurimise Organitsiooni TORRO. Samuti teavitatakse Saksa ja Itaalia vastavaid keskusi, mis registreerivad Euroopas esinevaid keeristorme, et nende tekkepõhjusi, omadusi ja liikumisteid uurida.
Sünoptik Merike Merilain selgitab 15. juuni 2004 trombi sünoptilist tagapõhja:
Vana väheliikuv tsüklon püsis Valge mere läheduses. Selle peamine külm front oli suunatud Venemaa kesk-aladelt Läänemere poole, Eesti kohal oli tsükloni tagalasse tunginud jahe ebapüsiv õhumass. Päeva jooksul arenesid külmal frondil paar lainet Läänemere kohal ja liikusid Eesti peale.
Tromb esineski ilmselt sel momendil, mil ühe laine tagalas algas veelgi jahedama õhu sissetung. Õhutemperatuuri maksimum enne nähtust tõusis Viljandis kõigest 15,6°C. Nii hommikune kõrgemaid õhukihte läbinud raadiosondi andmeil tehtud arvutused kui ka hilisemad radaripildid andsid pilvetipu kõrguseks vaid 5-6 km.
Huvitav on veel märkida, et umbes samal ajal tabas tromb ka Soomes Põhjalahe ääres asuvat Torniot. Seal oli ilm veel mõni kraad külmem, nähtusega äikest kaasas ei käinud. Teave pärineb Soome sünoptikutelt.
Võrdluseks: nii 16.07.2001 Lääne-Virumaad tabanud trombid kui ka 4. juulil 2002. a Pärnu-, Lääne- ja Harjumaad läbinud trombid toimusid hoopis tingimustes, kui Eesti kohal kohtusid troopiline kuum õhumass ja parasvöötme jahe õhk. Äikesetormide eel tõusis õhutemperatuur 30 °C lähedale. Äikesepilved arenesid 10…12 km kõrguseks.
Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja sõitis läbi need kohad, mis said 2004. aasta 15. juunil keeristormis kahjustada. Ta kirjutas järgmist: “Teadaolevatest kohtadest suurim kahju oli taluniku Tomsoni metsas Matapera külas, kus umbes ühel hektaril oli suuri ja vanu puid koos juurtega üles tõmmatud. Puid oli paarikümne ringis ja kõik olid risti-rästi, üksteise peal ja all. Puude kõrguseks arvas talunik umbes 30 m. Juurestik koos mullakamakaga oli püsti ja selle läbimõõduks arvasime ca 4 m. Puud olid enamasti kuused, aga oli ka lehtpuid. Sama taluniku õues oli veel palju puid maas. Suur ja jändrik kask oli umbes 2 m kõrguselt murdunud. Selliseid murdunud suuri puid oli tee ääres palju ja murde-keerukoht oli vastupäeva. Puude langemise suunda oli kohati raske määrata, sest neid oli igatpidi, aga inimeste ütluste põhjal võib järeldada, et tornaado liikumissuund oli läänest itta. Talunik ütles, et ta nägi nagu oleks valge sein tulnud ja kõik asjad lendasid ning ta jooksis tuppa, sest pole 60 aastat midagi sellist näinud. Möll oli umbes 10 minutit kõva raginaga, siis oli äkki kõik vait.”
kasutatud allikas: Keskkonnaagentuur.
