Uus COVID-19 variant, mida ametlikult nimetatakse EG.5, kuid hüüdnimega Eris, levib kiiresti paljudes maailma osades. Kuigi avalikku terviseriski hinnatakse madalaks, hoiatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kõiki riike juhtude jälgimise eest, klassifitseerides selle “huvipõhiseks variandiks”.
“Olemasolevate tõendite põhjal on EG.5 poolt avaldatav avalik terviserisk hinnatud globaalsel tasandil madalaks,” ütles WHO.
“Peame tagama, et sekveneerimine jätkub. Viirus areneb. Viirus ringleb igas riigis ja EG.5 on üks uusimaid huvipakkuvaid variante, mida me klassifitseerime. See jätkub ja see on see, milleks peame valmistuma,” ütles WHO Maria Van Kerkhove pressikonverentsil.
Mis on EG.5 või Eris?
EG.5 on Omikroni variandi alamvariant ja on möödunud olemasolevatest Omikroni XBB tüvedest. Alates sellest, kui Eris avastati veebruaris, on juhtumeid teatatud 51 riigis. Hinnanguliselt on 17,3% COVID-19 juhtudest USA-s põhjustatud EG.5-st.
Uustulnuka sümptomid
EG.5 sümptomid ei erine teistest variantidest väga palju ja seda ei saa kliiniliselt tuvastada.
Sümptomid on:
- Palavik ja külmavärinad
- Väsimus
- Köha
- Kurguvalu
- Hingamishäire
- Peavalu
- Iiveldus või oksendamine
- Kõhulahtisus
- Hingamisraskus
Ennetamine
Nagu kõigi COVID-19 variantide puhul, on vaktsineerimine endiselt parim ennetusviis. Kuigi konkreetset vaktsiini variandi vastu pole, usuvad eksperdid, et kõik praegu saadaval olevad COVID-19 vaktsiinid võivad vähendada haiguse raskust.
Ettevaatusabinõude, nagu regulaarne kätepesu ja nakatunud inimestest eemale hoidmine, järgimine aitab vähendada ka ülekannet.
Haiguse tõsidus
Eksperdid usuvad, et variant võib olla väga nakkav, kuigi pole teada, et see põhjustaks raskemat infektsiooni.
“Kuigi EG.5 on näidanud suurenenud levimust, kasvueeliseid ja immuunsuse omadused, ei ole siiani teatatud haiguse tõsiduse muutustest,” ütles WHO.
“See põhjustab tõenäoliselt laine rohkemaid juhtumeid ja kõiki sellega kaasnevaid probleeme – [nagu] rohkem hospitaliseerimisi ja pika COVID-i –, kuid praegu pole põhjust arvata, et see oleks halvem kui varasemad sel aastal lained,” ütles Christina Pagel, operatiivteaduse professor University College Londonis Guardianile.
