Sotsiaalministeerium uuendas koostöös COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani, määratledes täpsemalt esmajärjekorras vaktsiini saavad riskirühmad.
Uuendatud plaanis on täpsemalt määratletud COVID-19 riskirühmad, kellele tuleb vaktsineerimist võimaldada esmajärjekorras, teatas ministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval. Riskirühmade vaktsineerimisega perearstikeskustes on kavas alustada veebruaris.
Loe ka. KUUM: Perearst Karmen Jollerril tekkisid koroonavaktsiin süsti järgi kõrvalnähud.
Loe ka. Endine Pfizeri teadusdirektor: rikutud on mitmeid uuringute nõudeid ja vaktsiini toimeaine põhjustab viljatust.
“Jaanuarikuu jooksul jätkatakse Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste piires vaktsineerimisi hooldekodudes ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused võimaldavad, siis on kavas alates tulevast nädalast võimaldada järk-järgult vaktsineerimist ka teistele tervishoiutöötajatele, kes ei ole seotud perearstikeskuste, haiglate või hooldekodudega,“ ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Plaan näeb ette, et perearstikeskustes algab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine veebruaris. Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse. Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.
„Riskirühmade vaktsineerimise järjestus on seatud vastavalt COVID-19 haigestumise raskuse riskile, et võimaldada esmajärjekorras vaktsineerimist kõrge riskiga inimestele, ennetada rasket haigestumist ja suremust ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust,“ lisas Maris Jesse.
Haigekassa esmatasandi osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul tehakse praegu riskirühma vaktsineerimise alguseks ettevalmistusi ning algusaeg selgub lähinädalatel. „Kui aeg käes, edastame riskirühma kuuluvatele inimestele teavituse eesti.ee e-posti aadressile ning perearstikeskustest hakatakse nendega järk-järgult ühendust võtma,“ ütles Külli Friedemann. „Viiruse leviku peatamiseks ja kõige haavatavama elanike grupi kaitseks on äärmiselt oluline vaktsineerida võimalikult suur osa riskigruppi kuuluvatest inimestest.“
Riskirühma kuuluvate inimeste nimekirjad on koostatud haigekassa andmete põhjal, võttes aluseks Eesti Perearstide Seltsi ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga koostöös kindlaks määratud seisundid. Nimekirjad on saadetud perearstidele, kes vaatavad oma nimistu patsientide nimekirjad üle ning veenduvad, et riskirühma inimesed on nimekirjadega kaetud.
Eesti Perearstide Seltsi juhi Le Vallikivi sõnul on perearstid riskirühmade vaktsineerimiseks valmis. „Saame alustada riskirühmade vaktsineerimisega veebruaris, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused seda võimaldavad. Kõik riskirühma kuuluvad inimesed saavad võimaluse vaktsineerida, seega ei ole põhjust muretseda. Riskirühmi hakatakse vaktsineerima kutsuma järk-järgult, inimestele saadetakse teavitused ja nendega võetakse ka otse ühendust,“ ütles Vallikivi.
Riskirühma kuulub kokku ligi 360 000 inimest. Riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimise periood sõltub Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest. Niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.
Kolmapäevahommikuse seisuga oli Eestis tehtud 20 478 vaktsineerimist, neist 19 637 on vaktsineerimised esimese doosiga ja 841 inimest on vaktsineeritud kahe doosiga.
Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga, millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Alliaks. BNS
