Sel aastal 14. juulil jõustus krediidiinkassode ja -ostjate seadus ja sellega reguleeriti ka krediidiinkasso ja krediidisaaja ehk antud kontekstis võlgniku vahelist suhtlust. Mõlema poole huve ja õigusi austav koostöö on võti efektiivseks ja kiireks võlamenetluseks.
Finantsinspektsiooni (FI) järelevalve alla ei lähe aga kõik inkassoettevõtted. Finantsinspektsiooni järelevalve alla hakkavad kuuluma need inkassoettevõtted, kes tegelevad krediidilepingutest ehk laenulepingutest tulenevate võlgade sissenõudmise või nende ülesostmisega. Kui inkassoettevõte tegeleb oma peamise ja püsiva tegevusena viivituses oleva panga või krediidiandja krediidilepinguga, siis on tegemist krediidiinkassoga ja tal peab olema järgmise aasta 1. jaanuariks ette näidata Finantsinspektsiooni tegevusluba.
Kuna suhtlusreeglitest kinni pidamine on oluline mõlema poole jaoks ning seaduse keel on teinekord raskesti mõistetav, siis otsustas Finantsinspektsioon ulatada selles osas abikäe ning mõningaid seaduse fraase veidi lahti seletada. Siin tuleb aga arvestada sellega, et krediidiinkassode järelevalves on head tavad ning FI poliitikad alles arengujärgus, kuna tegemist on Finantsinspektsiooni jaoks uue valdkonnaga. Teine asi, mis vajaks enne seadusekeele seletamist märkimist, on FI roll. FI ei hakka lahendama üksikuid vaidlusi krediidiinkassode ja krediidisaajate vahel, vaid suunab krediidiinkassode turgu tervikuna. Üksikute kaebustega saaks tegeleda FI siis, kui inspektsiooni juures tegutseks finantsombudsman.
14. juulil vastu võetud seaduse järgi peab krediidiinkasso suhtlema krediidisaajaga õiglaselt ja professionaalselt nö heas usus. Krediidisaajale tuleb avaldada selget, tõest ja ajakohast teavet ning austama ja kaitsma peab krediidisaajate isikuandmeid ning eraelu puutumatust. Krediidisaajaga peab suhtlema ka viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist. Kuid milline peaks krediidiinkasso ja võlgniku vaheline suhtlus siis välja nägema, et see tagaks eesmärki kiire ja võimalikult valutu võlamenetluse näol?
Seaduse fraaside seletused.
Mida tähendab „Tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt“ ?
Hea usu põhimõtet võib seostada ka moraali normidega ühiskonnas ning nende reeglite ja normide järgi käitumisega. Sellist tegutsemist iseloomustavad ausus, lojaalsus, õiglus, koostöö, teise poole huvidega arvestamine ning ka näiteks lepingu muutmine, kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud. Kuna tegemist on siiski abstraktse põhimõttega, mis vajab igal konkreetsel juhul eraldi üle vaatamist, tuleb antud artikli kontekstis mõista heas usus tegutsemist kui koostöö arendamist, mis teeniks mõlema poole huve samaaegselt. Eduka koostöö huvides tuleb iseenesestmõistetavalt võlausaldajal vältida võlgnikule valeinformatsiooni edastamist, dokumentide võltsimist ning mis tahes teatise edastamist, mis sisaldab ebatäpset teavet makseviivituse tagajärgede kohta, et mõjutada võlgniku juba niigi raskendatud olukorda veelgi keerulisema poole.
Mida tähendab „Austama ja kaitsma krediidisaajate isikuandmeid ning eraelu puutumatust“?
Krediidiinkassol ei ole tegutsemiseks tegevusluba võimalik saada enne, kui ta on enda jaoks ammendavalt lahti mõtestanud ja järelevalvele selgitanud, kuidas ta oma klientide isikuandmeid töötleb ja kaitseb. Muu hulgas tuleb krediidiinkassol vastavalt olukorrale ja vajadusele tagada isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestev konfidentsiaalsus, terviklikkus, kättesaadavus ja vastupidavus. Kuid kliendi privaatsust tuleb austada ka siis, kui kliendisuhe on juba loodud ja Finantsinspektsioonilt tegevusluba saadud.
Mis puudutab krediidisaaja eraelu puutumatust, siis selline õigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest. See hõlmab muu hulgas kaitset perekonnale, kodule ja privaatsele kirjavahetusele. See tähendab, et krediidiinkasso töötajad peavad vältima visiite krediidisaaja töö- või elukohta ning muudesse rangelt isiklikesse kohtadesse, näiteks haiglasse. Samuti peavad krediidiinkasso töötajad vältima kontakteerumist lähedaste ja perekonnaliikmetega lootes sellega krediidisaajat kuidagi omakasu eesmärgil mõjutada. Küsimus võib tekkida vaid juriidilise isiku puhul, sest juriidilisel isikul mingit eraelu justkui olla ei saaks. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et mõiste „eraelu“ hõlmab nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ametialast ja ärilist tegevust. See tähendab, et eraelu mõiste ei piirdu ainult füüsiliste isikutega, vaid laieneb ka nende töö- ja ärialastele tegemistele. Seega laienevad Eesti Vabariigi põhiseaduses olevad eraelu puutumatuse nõuded ka juriidilistele isikutele.
Mida tähendab „Suhtlema krediidisaajaga viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist“?
Piir, kust lõpeb võla sissenõudmine ning algab krediidisaaja ahistamine ja lubamatu mõjutamine, on kahtlemata sama abstraktne, kui heas usus tegutsemine ning sellest tulenevalt tuleb seda piiri hinnata iga kord eraldi vastavalt situatsioonile. Viivises olev krediidileping, mis jõuab krediidiinkasso kätte, põhjustab tihtipeale krediidisaajale juba omaette pingeid, mistõttu see niigi õrn piir võib osapoolte jaoks joosta sootuks erinevatest kohtadest. Seetõttu on äärmiselt oluline, et eelpool mainitud koostöö arendamise ning olukorra võimalikult valutu lahendamise huvides suudaksid krediidiinkassod jääda rangelt professionaalse ja elementaarselt viisaka suhtluse piiridesse. Füüsilise vägivalla ja psühholoogilise surve avaldamine, muuhulgas ka laimamise, laimamisega ähvardamise või solvavate väljendite kasutamisega mõjutamine võlgniku või tema lähedaste suhtes ja ebaseaduslike meetmete kasutamisega ähvardamine on iseenesestmõistetavalt lubamatud. Kuid nagu juba eelnevalt mainitud, siis lisaks sellele, et krediidiinkassod peavad jääma professionaalseks, peavad ka krediidivõtjad esitama alati vaid tõest informatsiooni ning vältima valeandmete esitamist.
Lõplik suhtluskorra eetiline tõlgendamine selgub siiski krediidiinkasso töötaja pädevusest. Tuleb meeles pidada, et mõlema osapoole huvidega arvestav koostöö on tõenäoliselt parim võti võlamenetluse kiireks ja efektiivseks lahenduseks. Kõnealustes olukordades on alati vajalik situatsioonipõhine analüüs, selgitamaks välja, milline lähenemisviis on parasjagu kõige mõistlikum ja proportsionaalsem.
Allikas. https://www.fi.ee/
