Erakorralised uudised
Mihkel Nestor SEB

Mihkel Nestor: Töötus kasvab, kuid mitte ülemäära

Töötute arv on hakanud kasvama, ent selle senine tõus on kaugel olemast dramaatiline. Kahjuks pole majanduses kiiret pööret paremuse poole oodata, mistõttu suureneb töötus ka järgnevatel kvartalitel.

Töötus on kasvanud

Lõppeval nädalal avaldatud andmed olukorra kohta tööturul selle aasta kolmandas kvartalis suuri üllatusi ei pakkunud. Eesti majandus on langenud juba viis järjestikkust kvartalit järjest. Pikka aega on tööturg pidevat nõudluse kahanemist suuresti ignoreerinud, ent nüüd on töötus tõusuteel. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel küündis töötuse määr selle aasta kolmandas kvartalis 7,3%ni. Veel aasta varem mõõdeti töötuse määraks kõigest 5,6%, selle aasta teises kvartalis 6,7%.

Kahanes ka tööhõive määr, mis langes mulluselt 69,5%lt 69,1%ni. Et Eesti rahvastik on samal ajal aga kasvanud, siis oli tööl käivaid inimesi arvuliselt siiski enam kui eelmisel aastal. Samuti tuleb rõhutada, et ka 69% hõivemäär on Euroopa Liidu riikide seas endiselt üks kõige kõrgematest. Positiivselt poolelt suurenes jätkuvalt aktiivse rahvastiku osakaal – tööl käis või töökohta otsis lausa 74,5% Eesti 15-74-aasta vanusest rahvastikust.

Mida näitavad teised andmeallikad?

Statistikaameti numbrite puhul tuleb tähele panna, et tegemist on küsitlusandmetega, mis statistilise vea tõttu vahel tegelikust olukorrast hullema või parema pildi maalivad. Kui vaadata teisi andmeallikaid, siis paistab toimunud muutus märksa tagasihoidlikumana. Näiteks registreeritud töötuse määr küündis selle aasta oktoobris 7,5% juurde, aasta tagasi oli see number aga 7,2%, mis tähendab vaid 0,3% suurust tõusu. Seda erinevust põhjustab Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturule, kes mullu Statistikaameti uuringu valimisse ei kuulunud, ent Töötukassas 2022. aasta sügisel juba arvel olid.

Vähemalt ametliku töötamise kohta annavad täpset informatsiooni Maksu- ja tolliameti numbrid. Neil andmetel on tööl käivate inimeste arv kahanenud aastases võrdluses alates juulist. Septembri seisuga oli töötamise registri järgi tööl käivate inimest arv mullusega võrreldes vähenenud umbes 5800 inimese võrra. Vaadates hõive muutumist sektorite lõikes, vastab see hästi sellele pildile, mis avaneb ka majanduste üldist nõudlust silmas pidades. Enim on aastaga töötajate arv vähenenud töötlevas tööstuses, kus selle aasta septembris töötas 4800 inimest vähem kui mullu. Märkimisväärne on ka ehitussektori hõive langus enam kui 2000 inimese võrra. Kahanev eksport ja ehitustegevus on pärssinud lisaks transpordi- ja logistikasektori hõivet, kus töötajate arv on vähenenud ligi 1300 inimese võrra.

Samal ajal on hõive mitmes valdkonnas ka suurenenud. Ennekõike on sellesse panustanud riigieelarvest rahastatavad tegevusalad. Nii on näiteks tervishoiusektoris hõivatud inimeste arv kasvanud aastaga 1400 võrra, haridusvaldkonda on lisandunud 1200 töötajat ja avaliku halduse alale 900 inimest. Erasektori poolel on hõive kasv olnud suurim koroonakriisis kannatanud sektorites. Majutuse ja toitlustuse hõive oli septembris aastaga suurenenud 1200 inimese võrra, meelelahutussektoris aga enam kui 400 töötaja jagu.

Töötus suureneb ka edaspidi

Kahjuks näitavad ettevaatavad indikaatorid, et trend töötuse kasvuks on jätkumas. Kui siiani on ettevõtted suutnud töötajaid vaatamata rasketele majandusoludele alles hoida, siis kahjuks ei ole madala nõudluse tingimustes võimalik teha seda lõputult.

Konjunktuuriuuringute abil koostatav tööjõuvajaduse indeks näitab nüüd esmakordselt, et järgneva kolme kuu jooksul näevad oma töötajate arvu kahanemist ette kõik suuremad tegevusalad. Kõige kauem, juba eelmise aasta suvest saadik, on miinuspoolel püsinud tööstuse tööjõuvajaduse indeks. Sisulises plaanis tähendab see, et tööstusettevõtete seas on täna vähe neid, kes tahaksid töötajate arvu suurendada, kuid hulganisti neid, kes plaanivad nende arvu järgmise kolme kuu jooksul kärpida. Sarnaselt on viimase aasta vältel olnud tööjõuvajaduse indeks negatiivne ehitussektoris. Pärast pikalt kestnud kõrgaega on ehitusmahud nüüd selgelt languses, sestap on vähem tarvis ka tööjõudu. Hiljutisem lisanduja töötajate arvu vähendada soovivate sektorite sekka on jaekaubandus. Kuigi eelmise aasta sügisel oli kaubandusettevõtete väljavaade tööjõuvajaduse osas mitu kuud negatiivne, siis 2023. aasta hakul see paranes. Pööre halvemuse suunas toimus aprillis ja sellest alates on pidevalt suurenenud ettevõtete arv, kes töötajate arvu soovivad vähendada. Pikalt oli tööjõuvajaduse osas erandiks teenindus, kus toimus koroonajärgne nõudluse taastumine. Esmakordselt näitas teenindussektori indeks väiksemat vajadust töötajate järele alles oktoobris. Sügise saabudes on kahanema hakanud ka teenuste tarbimine, mistõttu pöördub edaspidi sügavamasse langusesse ka selle sektori tööjõuvajadus.

Palgakasv ei kao

Kuigi olukord tööturul on halvenemas, siis tööandjate kirutud kiirest palgakasvust majandus nii pea lahti ei saa. Ka selle aasta septembris oli keskmine brutopalk Maksu- ja tolliameti andmetel mullusest ligi 10% kõrgem. Ennekõike on palgakasvu kannustanud avaliku sektori palgatõus. Õpetajate palgatõusu vastastel on võimalik argumendina tuua asjaolu, et just haridussektori palgatase on aastaga enim tõusnud – täpsemalt 16,5%. Üle 15% on tõusnud tasu ka avaliku halduse tegevusalal ja pea sama palju tervishoius. Erasektori poolel on kiireim palgakasv olnud kinnisvaraalases tegevuses, meelelahutuses ja finantssektoris. Suurima hõivega sektorites on töötasu kasv jäänud mõneti tagasihoidlikumaks. Nii on töötlevas tööstuses tõusnud keskmine töötasu 8%, jaekaubanduses aga kõigest 6%.

Kuigi töötus on suurenemas, siis on Eesti tööhõive endiselt väga kõrge. Seetõttu jääb suhteliselt kiire palgakasv iseloomustama Eesti majandust ka edaspidi. Kui sellel aastal tõuseb keskmine brutopalk SEB prognoosi kohaselt 11,2%, siis järgmisel aastal aeglustub see oluliselt, küündides siiski 6,5%ni. Järgmise aasta keskmiseks töötuse määraks ennustab SEB 7,5%.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
SEB

Vaata ka:

euro

Tartumaa inimesed langesid LHV petukõnede ohvriks ja kaotasid suuri summasi.

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Tartumaa Arvutikelmused Politseisse pöördus 54-aastane mees, kes sai väidetavalt LHV pangast e-maili,

brain g2559822c5 640

Seitse jaburat müüti sinu tervise kohta

Seattle ja Harvardi teadlased väidavad, et 50% maakera elanikest usub raudselt levinud müütidesse, mis tervisliku