Erakorralised uudised
Mihkel Nestor SEB

Mihkel Nestor: Seis majanduses, nii mõnelgi jalad põhjas, kuid tööstus upub edasi

Kui mõnes majandusvaldkonnas puudutavad jalad juba põhja, siis tööstuse puhul näib langus jätkuvat endise hooga. See trend ei pruugi muutuda isegi kaugemas tulevikus.

Inflatsioon aeglustub

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet taas hulga olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta. Midagi positiivset praegusel ajajärgul neist mõistagi oodata ei olnud, kuid raskel ajal on abiks ka see, kui uudised kardetust vähem halvaks osutuvad. Need, keda on nörritanud Eesti senine väga kiire hinnatõus, võivad rahulolu tunda teadmise üle, et praeguseks näib hinnatase olevat paika loksunud. Värsketel andmetel oli novembris aastane inflatsiooninäit küll 4%, ent eelmise kuuga võrreldes keskmine hinnatase ei muutunud. Umbes praeguse taseme juures on tarbijahinnaindeks püsinud juba aprillikuust saadik. Suureks abiks on siin olnud energiahindade alanemine mulluste rekordite juurest üsna mõistlikule tasemele, mida ka varakult alanud talv pole suutnud uuesti kergitada. Sarnaselt energiale on eelmise aasta keskpaigast saadik langenud oluliselt ka toiduainete maailmaturuhinnad, kuid Eesti lõpptarbija pole sellest kuigivõrd osa saanud. Novembris olid toiduainehinnad mullusest ligi 6% kallimad, kuid üllatavalt tõusid need ka oktoobriga võrreldes. Loodetavasti muutub toit lähikuudel siiski pisut soodsamaks, mis aitab veidi kompenseerida eesootava käibemaksutõusu mõju.

Jaemüügi kahanemine on peatunud

Lisaks hinnatasemele tundub viimastel kuudel stabiilsuse saavutanud olevat ka jaemüük. Pärast kolm kvartalit kestnud langust on jaemüügi mahud viimastel kuudel paigale jäänud. Eelmise aasta tasemele jäävad need küll 5% võrra alla, kuid vähemalt on senine kukkumine peatunud. Iseenestest oli jaemüügi mahtude paika loksumine ka oodatav. Nimelt on seni neid kahandanud ennekõike varasema perioodi ülemäärane tarbimine, mida küttis tagant II samba pensionisäästude ära kulutamine, hirm edasiste hinnatõusude ees ja väga soodne majanduskeskkond. Viimastel kvartalitel on majanduspilt oluliselt muutunud – edasine suur hinnatõus tundub ebatõenäoline ja hirmud majanduse tuleviku pärast on muutnud tarbijad suuremate ostude sooritamisel väga ettevaatlikuks. Seda peegeldab ka asjaolu, et keskmisest oluliselt enam on langenud nende jaekaubandussektorite müük, kes just kallihinnalisemate kaupadega kauplevad. Näiteks oktoobris kukkus elektroonikakaupluste müük 14%, ehituspoodide oma aga 11%.

Jaemüügi mahtude stabiilsuse saavutamise taga on ennekõike olukord tööturul. Kuigi töötus on viimastel kuudel aeglaselt suurenenud, siis on Eesti tööhõive endiselt nii muu Euroopa kui meie ajaloolise keskmisega võrreldes väga kõrge. Lisaks on keskmine palk suurenenud aastaga umbes kümnendiku võrra. Kui eelmisel aastal palgakasv elukalliduse tõusu ei kompenseerinud, siis on nüüd on tagasihoidlikuma inflatsiooni tõttu ostujõud kosumas. Olukorras, kus majapidamiste tegelik tarbimisvõime on veel hea, ei saagi oodata jaemüügimahtude edasist dramaatilist kukkumist. Ebakindlus paneb küll inimesi oma ostuotsuseid kriitilisemalt üle vaatama, ent vajalikku ostmata ei jäeta. Omaette küsimus on muidugi see, mis saab edaspidi, sest päris nii heaks tööturu olukord kindlasti ei jää.

Tööstus langeb edasi

Kahjuks ei paista põhi veel Eesti kõige olulisema majandussektori, töötleva tööstuse jaoks. Vaatamata sellele, et tööstustoodang on kahanenud juba 2022. aasta suve hakust alates, ei näita selle langustempo isegi mitte aeglustumise märke. Selle aasta oktoobris tootsid töötleva tööstuse ettevõtted 12% vähem kaupasid kui mullu ning ka septembriga võrreldes kahanes tootmismaht 1,6%. Selle kõige tulemusena on tööstuse tootmismahud langenud tänaseks tasemele, kus need viimati olid 2018. aastal. Mõnes tööstusharus on langus aga veelgi sügavam, näiteks mööblitööstuse mahud on mõne suurtegija turult kadumise tõttu jõudnud 2014. aastasse.

Paljuräägitud fakt, miks tööstuse majandusnäitajad on niivõrd nigelas seisus, on äärmiselt nõrk nõudlus Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturul. Viimastel kuudel on halvenenud eksportööride väljavaade aga ka mujal. Suurima negatiivse panuse ekspordi kahanemisesse on vähemalt nominaalhindades andnud hoopis USA, kuhu 2023. aasta 9 kuu põhjal on ekspordikäive langenud ligi 600 mln euro ehk 60% võrra. Samas pole Eesti eksport Ühendriikidesse kuigi laiapõhjaline, puudutades peamiselt mõnda suurettevõtet. Sisulises plaanis on rängima löögi andnud ikkagi Põhjamaade nõudluse kadumine. Kolme kvartali andmete põhjal oli Eesti ettevõtete eksport kahanenud Rootsi 120 mln euro ja Norra 100 mln euro võrra. Üllatavalt hästi on vastu pidanud Soome turg, mille puhul piirdus kaubavahetuse vähenemine samal ajavahemikul vaid 2%ga.

Suuri lootusi olukorra pöördumisele paremuse suunas ei anna ka ettevaatavad näitajad. Uute tellimuste tase tööstusettevõtetes on täna võrdne koroonaaegse madalseisuga. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskonjunktuur ei näita olulisi paranemismärke ka 2024. aastal. Tööstuse tootmisvõimsuse kasutatus on praeguseks jõudnud umbes 2010. aasta tasemele, mis paraku tähendab vajadust kokku tõmmata ka töötajate arvu.

Tööstuse pikk plaan

Omaette küsimuseks jääb, mis saab olema tööstuse pikaajaline plaan. Sektori senised konkurentsieelised on olnud suhteliselt odav tööjõud, lähedus Põhjamaadele ja Eesti jaoks spetsiifiline oskusteave ning hea tooraine kättesaadavus puidusektoris. Aasta-aastalt on nende konkurentsieeliste kaal vähenenud, mistõttu on ka tööstuse kasv olnud muu majanduse omast aeglasem ja sektori osatähtsus SKPs seetõttu vähenenud. Kindlasti on tööstussektoris ruumi töö automatiseerimiseks, digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks, rohkemateks teadus- ja arendustegevusinvesteeringuteks jne. Kuid suures plaanis tundub, et Eesti vajaks olemasolevate ettevõtete ja tööstusvaldkondadele lisaks ka täiesti uusi suundasid. Olukorras, kus sellised investeeringud on aga väga kallid ja vähem tootlikud kui näiteks äri tehnoloogiasektoris, siis näib aina enam, et tööstus ongi siinmail liikumas kestliku kahanemise teed.

Mihkel Nestor – SEB majandusanalüütik
Allikas: SEB

Vaata ka:

horoskoop armastus

Armastuse Horoskoop – Laupäev 22 juuni 2024

Armastuse Horoskoop – Laupäev, 22. juuni 2024 Jäär (21. märts – 19. aprill) Täna võib

taroskoop minuaeg.com

Taroskoop – Laupäev 22 juuni 2024

Taroskoop laupäevaks, 22. juuniks 2024 Jäär (21. märts – 19. aprill): Mõõkade Äss – Täna