Mida teadlikum on inimene iseendast, seda suutlikum on ta langetama otsuseid, mis on kooskõlas tema tõelise loomusega ja omavad potentsiaali teha teda õnnelikuks.
Kui sageli oleme me aktsepteerinud ühiskonna/suguvõsa/perekonna seisukohti, pidades neid ekslikult enda seisukohtadeks?
Kas see, mida oleme õppinud pidama eduks teeb meid ka õnnelikuks, või peitub meie õnn kuskil mujal? On see, mida me tahame ja mida me tegelikult vajame ikka üks ja sama? Kui palju teadvustamata käitumismustreid ja automaatseid reaktsioone peitub meie alateadvuses? Nii et vahetevahel oleme tagantjärele ka ise hämmingus, miks me käitusime nii, nagu me seda tegime…
