1.3 C
Tallinn
Teisipäev 31. jaanuar 2023
TervisMida peaks teadma gripivaktsiini kõrvalnähtudest?

Mida peaks teadma gripivaktsiini kõrvalnähtudest?

Gripp on tõsine nakkushaigus, mida saab vaktsineerimisega vältida. Mida tuleks teada vaktsiini tegelikest kõrvalnähtudest, vastunäidustustest, nohuga vaktsineerimisest, saunas käimisest või ravimite koosmõjust?

Virtuaalkliiniku küsimustele vastab Terviseameti Gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

Kes võiks end gripi vastu vaktsineerida?

Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6ndast elukuust. Tõsiselt peaksid kaaluma gripivastast vaktsineerimist kõik kroonilisi haigusi põdevad inimesed, vanemaealised ja rasedad, kuna nemad on enam ohustatud. Vaktsineerimisele peaks mõtlema ka need inimesed, kes puutuvad oma töö tõttu kokku paljude inimestega nagu apteekrid, klienditeenindajad, õpetajad, tervishoiutöötajad jne.

Mis vahe on vaktsiinidel ja milline valida?

Igaks gripihooajaks annab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vaktsiinisoovitused, lähtudes eelneval gripihooajal ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist. Iga gripivaktsiin sisaldab nelja gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) 2009 viirust ja kahte B viirust.

Kõik ravimifirmad toodavad vaktsiini WHO soovitustest lähtuvalt, seega ei oma tootja tähtsust. Vahe on selles, et Fluarix Tetra ja VaxigripTetra on lubatud kasutada lastele alates 6. elukuust, aga vaktsiini Influvac Tetra tohib kasutada alates kolme aasta vanusest.

Sel aastal on Eesti turul järgmised kolm gripivaktsiini:

VaxigripTetra (müügiloa hoidja: Sanofi Pasteur)

Influvac Tetra (müügiloa hoidja: Mylan IRE Healthcare Ltd)

Fluarix Tetra (müügiloa hoidja: GlaxoSmithKline Eesti OÜ)

2019/2020 gripihooaja vaktsiinid koosnevad 4 gripiviiruse tüvest:

A/Michigan/45/2015 (H1N1) pdm09-like virus

A/Switzerland/8060/2017 (H3N2)-like virus

B/Colorado/06/2017-like virus

B/Phuket/3073/2013-like virus

Kas pean iga aasta jääma sama vaktsiini juurde?

Vaktsiini mõju kestab kuni aasta ning gripiviirus on kiiresti muteeruv viirus, seetõttu peab vaktsineerimist kordama igal aastal. Kõik ravimfirmad toodavad vaktsiini WHO soovitustest lähtuvalt, seega ei oma tootja tähtsust. Uuel hooajal võib vaktsineerida end ka teise tootja vaktsiiniga.

Milliste haiguste, tundlikkuse või allergiaga inimesed ei tohiks süsti teha?

•Kui ollakse ülitundlik munavalgu vastu. Vaktsineerimine on vastunäidustatud vaid raske munaallergia korral (angioödeem, hingamisraskus, püsiv oksendamine, anafülaktiline šokk);

•kui ollakse ülitundlik vaktsiini koostisosade vastu;

•kui inimesel on äge palavikuga kulgev haigus. Pärast palavikuhaiguse möödumist võib ennast vaktsineerida.

Kas siis tohib gripivaktsiini teha, kui oled juba köhas-nohus?

Kerge köha ja nohuga vaktsineerimine iseenesest vastunäidustatud ei ole. Aga soovitan ikka vaktsineerida pärast haigusnähtude möödumist.

Millised võivad olla kõrvalnähud?

Levinumad kõrvalnähud on süstekoha valulikkus, punetus või turse süstekohas, mõnikord kerge palavik ja gripilaadsed nähud nagu peavalu, köha jne, mis mööduvad kiiresti. Lastel võib palavik tõusta kuni 38 kraadini. Üliharva võivad tekkida rasked allergilised reaktsioonid.

Kas samal päeval tohib ujuda ja saunas käia?

Ei ole otseselt keelatud, kuid saunas tuleks jälgida kehatemperatuuri. Parem oleks oodata järgmise päevani.

Millise vaktsiiniga sel aastal vaktsineeritakse ja miks?

Sel aastal saab end vaktsineerida Fluarix Tetra, Vaxigrip Tetra ja Influvac vaktsiinidega, mis on kõik 4-valentsed vaktsiinid. Euroopa Liidu riikides kasutatakse elanike vaktsineerimiseks erinevate firmade gripivaktsiine, mis on koostise poolest sarnased.

Gripiviirusel on võime kiiresti muteeruda ning põhjustada massilisi haiguspuhanguid. Seetõttu vahetuvad igal aastal vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustele ja teadlaste hinnangule selle kohta, millised viirusetüübid ja -tüved antud aastal ringlevad.

2019/2020. aasta gripihooaja vaktsiinid koosnevad 4 gripiviiruse tüvest:

A/Michigan/45/2015 (H1N1) pdm09-like virus

A/Switzerland/8060/2017 (H3N2)-like virus

B/Colorado/06/2017-like virus

B/Phuket/3073/2013-like virus

Millised tüved sel aastal võiks levida?

Igas riigis on olemas gripikeskus, kuhu koondunud andmed saadetakse edasi WHO keskusele. Lähtudes nendest andmetest prognoositakse millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad. Sellest, mis viirus hakkab sel hooajal domineerima, on veel vara rääkida. Ka ei ole inimese jaoks tegelikult tähtis, milline gripiviirus teda tabab. Olenemata domineerivast tüübist on alati enim ohustatud vanemealised inimesed (vanuses 65.a ja vanemad), isikud, kes põevad aneemiat, kroonilisi kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid (eeskätt diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud, aga ka kuni viie aastased lapsed.

Kui palju vaktsiinid maksavad ja kus saab end vaktsineerida?

Sõltuvalt tervishoiuteenuse osutajatest varieerub vaktsiini hind 10-20 EUR vahemikus. Vaktsiinid on retseptiravimid, retsepti väljastab perearst, kes võib ka patsienti vaktsineerida. Vaktsineerida saab ka haiglate ja/või kliinikute vaktsineerimiskabinettides. Paljud töökollektiivid pakuvad töötajate tervise hoidmiseks vaktsineerimist töökoha poolt. Oktoobri keskel saab taas kasutada võimalust end apteegis gripi vastu vaktsineerida.

Kuidas korraldada ettevõttesisest vaktsineerimist?

Iga ettevõtte otsustab ise, kuidas on mõistlikum ja lihtsam vaktsineerimise läbiviimist korraldada. Võimalikud on järgmised variandid:

1. Asutus võib gripivastase vaktsineerimise kompenseerida kõikidele ettevõtte töötajatele. Iga töötaja leiab sobiva tervishoiuteenuse osutaja ise: näiteks pöördub perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti.

2. Ettevõte kutsub vaktsineerijad kohale. Vastavalt sotsiaalministri 31.10.2003 määruse nr 116 „Immuniseerimise korraldamise nõuded„ §2 lg 8 võib kohapeale kutsuda tervishoiuteenuse osutaja, kellel on luba korraldada immuniseerimisi väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Terviseameti registris registreeritud tegevuskohta.

Immuniseerimist võib teostada arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Teenust osutavad peaaegu kõik haiglad ja mõned eriarstikeskused. Kahjuks ei oma Terviseamet vaktsineerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse pakkujate.

Kas grippi on sel aastal Eestis ja/või lähiriikides juba registreeritud?

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ja gripi hooaeg algab tavaliselt oktoobris. Gripiviirus levib meil igal talvel. Pole veel võimalik täpselt ette ennustada, milline viirus hooajal domineerima hakkab ja tegelikult pole see inimese jaoks ka tähtis, sest gripp on alati ohtlikum teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest.

Reeglina jõuavad gripiviirused ringlusesse jaanuaris ja kõrghetk on veebruaris või isegi märtsis.

Vaktsineerimiseks on praegu kõige õigem aeg, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle, mis tähendab et organismil on aega viirusevastase kaitse kohandamiseks.

Virtuaalkliiniku küsimustele vastab Minudoc.ee perearst dr Sergey Saadi.

1. Kui kaua võivad kõrvalnähud kesta?

Keskmiselt võivad kõrvalnähud kesta 3-7 päeva ja võivad väljenduda punetuse, paistetuse ja valuga süstimiskohas. Sümptomid võivad kesta veidi kauem siis, kui osa vaktsiinist sattus vaktsineerimise käigus mitte sügavale naha alla või lihasesse, nagu peab, vaid näiteks naha sisse või veresoonde. See võib põhjustada suuremat verevalumit ja turset, mille paranemiseks läheb kauem aega, kui “õigesti” tehtud vaktsiinisüsti puhul.

Teistest kõrvalnähtudest võivad esineda allergiline reaktsioon, peavalu, higistamine, lihasvalu, külmavärinad, lühiajaline kehatemperatuuri tõus, mida loetakse loomulikuks organismi reaktsiooniks vaktsiini toimeainetele. Ka süstimiskohale lähedal asuvad lümfisõlmed võivad muutuda valulikuks ja veidi suureneda, see võib kesta kuni 4 nädalat. Tõsisemaid kõrvalnähte esineb harva.

Pereõe või arsti poole peaks pöörduma siis, kui ülalmainitud kõrvalnähud kestavad kaua, korraga esineb mitu sümptomit või sümptomid süvenevad – näiteks ei lähe paistetus pärast süstimist üle või suureneb, süstimiskohast hakkab erituma mäda või muu vedelik, püsib palavik, tugev nõrkus, tekib teadvuse häire, ühe kehapoole või jäseme nõrkus, kaela kangus, tasakaaluhäired.

2. Kas antibiootikumid võivad vähendada vaktsiini toimet?

Üldjuhul võib vaktsiini toime väheneda ainult juhul, kui inimesel esineb oluline immuunsuse langus erinevatel põhjustel (näiteks saab inimene immuunsupressiivset ravi seoses reumahaigusega, vähiga, pärast elundi siirdamist või kui tegemist on raske kaasasündinud immuunsüsteemi talitluse häirega).

Antibiootikumi võtmine ei mõjuta üldiselt vaktsiini toimet, v.a juhul, kui tegemist on elusvaktsiiniga, mis sisaldab aktiivset nõrgestatud bakterit. Ainuke Eesti jaoks aktuaalne näide on siin tuberkuloosivastane BCG-vaktsiin, mida tehakse sünnitusmajas 1.-5. elupäeva jooksul ja mille mõju väga spetsiifiliste tugevate antibiootikumide kasutamine 72 tunni jooksul alates vaktsiini manustamisest võib tõepoolest oluliselt nõrgendada.

Kuna kõik teised Eestis kasutuses olevad vaktsiinid on tehtud kas tekitajate osadest (ehk mitte elustekitajatest, mida saaks antibiootikumiga hävitada) või viirustest (millele samuti antibiootikumid ei mõju), siis ei ole alust karta antibiootikumide kasutamist, kui selle võtmiseks on olemas näidustused.

Veel artikleid