Mehhikost pärit harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on üks sügishooajal kõige kasulikumaid köögivilju.
Kõrvitsa viljaliha sisaldab hulganisti meie tervisesse panustavaid kasulikke toitaineid ja see pakub palju võimalusi: teha hommikusöögiks lihtsat kõrvitsapüreed, mida lisada oma pudrule või smuutisse; lõuna ajal süüa röstkõrvitsat või lisada seda hautisse; õhtul võluda samast kõrvitsast aga maitsev ja sametine kiirelt valmiv püreesupp. Poes vali just keskmise suurusega viljad, sest need on maitseomadustelt kõige paremad.
Kõrvits sisaldab hulganisti kasulikke toitaineid
Kõrvits on kalorivaene, kuid selle biokeemiline kooslus on mineraalainete ja vitamiinide poolest muljetavaldav. Mineraalainetest on esindatud kaalium, kaltsium, raud ja vask, lisaks fosfor, koobalt ning mangaan, kuid leidub ka magneesiumi ja tsinki. Täpsed mineraalainete kogused sõltuvad kasvupinnasest ja väetamisest, sest taimed omastavad mineraalaineid mullast. Kõrvitsast võib leida B-rühma vitamiine ja karoteene (millest keha toodab A-vitamiini), samuti E- ja C-vitamiini ning kiudained, taimset valku ja suures osas (94%) vett.
Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda rohkem karoteene on kõrvitsas
Karoteenid on antioksüdandid, mis aitavad võidelda vabade radikaalide põhjustatud kahjude vastu, et vältida organismi oksüdatiivset stressi. Väidetavalt võib kestev oksüdatiivne stress põhjustada või süvendada selliseid haigusi nagu vähk, südame veresoonkonna haigused, diabeet, Alzheimeri ning Parkinsoni tõbi. Arvatakse, et antioksüdandid aitavad ennetada vananemist ja tugevdavad meie immuunsüsteemi.
Kõrvits täidab hästi kõhtu, sest sisaldab väärt kiudaineid
Rahvameditsiinis on kõrvits tuntud abimees nii seedimise parandamiseks kui kolesterooli ohjeldamiseks, toetades samal ajal ka südame tervist. Sobib hästi nende inimeste toidulauale, kes soovivad oma kaaluga tegeleda – olgu mureks kas ala- või ülekaal. Seda just seetõttu, et kõrvits sisaldab palju tervisele kasulikke kiudaineid, mis on vajalikud meie soolestiku korrapäraseks toimimiseks ja mikrobioomi tasakaaluks.
Kõrvitsa söömine aitab ennetada põletikuliste soolehaiguste tekkimist
Kõrvitsa söömine toob kaasa endaga mõnusa täiskõhutunde, mis püsib pikalt ning aitab vältida ebatervislike vahepalade (nt krõpsud, küpsised jne) ülesöömist. Tänu sellele, et kõrvitsa viljaliha sisaldab vähe tselluloosi ja palju pektiinaineid, on kõrvits soovitatav soole-, eriti jämesoole põletike raviks.
– Kõrvitsat saab süüa nii toorelt kui ka küpsetatuna – näiteks sobib kõrvitsat toorelt süüa samamoodi nagu arbuusi.
– Kõrvits sobib ideaalselt sisemise puhastuskuuri aegseks toiduks, sest aitab kehast välja viia liigset vett, soola, raskemetalle ja teisi kahjulikke ühendeid.
– Inimestel, kellel on probleeme unega, on soovitatav juua õhtuti enne magama minekut kõrvitsamehu meega.
allikas: rimi.ee
