Gdańsk, 25. juuni 2026 – Idatiiva kaitsmine on kogu Euroopa julgeoleku seisukohalt tähtis ning see peab olema piisava ja kiire rahastusega, ütles peaminister Kristen Michal Gdańskis toimunud Euroopa Liidu idatiiva riikide tippkohtumisel.
Idatiiva kohtumisel arutati Euroopa Liidu kaitsealgatusi, sealhulgas Eastern Flank Watchi ning kriitilise taristu kaitse ja sõjalise liikuvuse projektide kiirendatud rahastamist ja elluviimist. Viimase poole aasta jooksul, alates Helsingis toimunud esimesest tippkohtumisest, on Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Poola jõudnud ühiselt koostatud Eastern Flank Watchi kontseptsioonini, mis esitati Euroopa Komisjonile mai lõpus. Mitmed teised riigid osalevad algatuses projektipõhiselt. Idatiiva riikide kohtumist Gdańskis võõrustas Poola peaminister Donald Tusk ning aruteludes osales Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius.
Peaminister Kristen Michal rõhutas, et Euroopa Liidu idatiiva kaitse ei saa oodata järgmise mitmeaastase eelarveperioodini ning vajab kiireid otsuseid ja suuremat rahastust juba praegu. „Viimaste kuude droonijuhtumid näitavad, et Euroopa peab tegutsema kiiremini, tugevdama kaitsevalmidust ning parandama drooniseiret ja -tõrjet. Euroopa Ülemkogu kutsus eelmisel nädalal neid samme kiirendama. Ootame nüüd Euroopa Komisjonilt kiireid otsuseid ja suuremat toetust idatiivale – nii kaitsefondidest kui ka piirirahastusest,“ ütles peaminister kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Ta lisas, et viimase poole aasta jooksul on idatiiva riigid teinud märkimisväärseid edusamme. „Oleme edasi liikunud Eastern Flank Watchi algatusega, mis hõlmab muu hulgas õhutõrjet, droonivõimekust ja sõjalist liikuvust. Koos tegutsedes saavutame rohkem, kiiremini ja väiksema kuluga.“
Peaminister rõhutas ka, et piirkonna riigid panustavad juba praegu oluliselt nii oma kui ka ühisesse kaitsevõimesse. „Meie riikide kaitsekulud on NATO kõrgeimate seas. Eesti suunab tänavu kaitsesse 5,4 protsenti SKT-st. Meie ühised algatused Euroopa Liidus tugevdavad kogu Euroopa kaitset ja ka NATOt. Euroopa kaitse algab idapiirilt.“
Hommikul osales peaminister koos Poola peaminister Donald Tuski, Ukraina peaminister Juliia Svõrõdenko, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, Saksamaa liidukantsler Friedrich Merzi ning mitme teise kolleegiga Ukraina ülesehituskonverentsi avamisel.
Michali sõnul peab meie strateegia jääma endiseks: ühelt poolt tuleb Ukrainale anda kõik vajalik enda kaitsmiseks ning samal ajal suurendada survet Venemaale. „Õiglase ja kestva rahu eelduseks on suurem toetus Ukrainale ja tugevam surve Venemaale,“ ütles ta.
„Iga euro, mis täna Ukrainasse panustatakse, aitab vähendada riske ja kulusid, millega Euroopa peaks muidu tulevikus silmitsi seisma,“ ütles peaminister.
Michal märkis, et 2027. aastal võõrustab Eesti koos Ukrainaga järgmist ülesehituskonverentsi Tallinnas. „See ei tohi olla koht uute lubaduste andmiseks, vaid võimalus näidata reaalseid tulemusi – ellu viidud projekte, tehtud investeeringuid ning taastatud linnu ja piirkondi,“ ütles ta.
Peaminister rõhutas ka Euroopa Liiduga ühinemise tähtsust Ukraina taastumise seisukohalt. „Ukraina taastamine, reformid ja Euroopa Liiduga lõimumine käivad käsikäes.“
Peaminister osales samuti Eesti stendi avamisel konverentsi messialal, kus Eesti ettevõtted ja organisatsioonid tutvustavad oma tegevust Ukraina ülesehitamisel. Esindatud on IT-, kaitsetööstuse, energeetika- ja ehitussektor ning e-riigi akadeemia ja Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus ESTDEV. Idatiiva tippkohtumise ühisdeklaratsioon: Joint declaration from the Leaders of the Eastern Flank, Gdańsk, June 25, 2026 | Eesti Vabariigi Valitsus
