Kliimaministeerium koos Riigilaevastikuga hakkab välja arendama ja piloteerima projekti MEREHUNT, mis kujutab endast nutipoide võrgustikku – eesmärgiga luua mere digitaalne kaksik Eesti merealal toimuva reaalajas prognoosimiseks ja hindamiseks. Võrgustiku esialgseteks arendusteks ja katsetamiseks eraldas Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 1,35 mln eurot.
Kolm aastat vältava projekti raames arendatakse ning piloteeritakse Eesti merealadel erinevaid platvorme, sensoorikaid, energia-, side- ja tarkvaralahendusi. Projekt viiakse ellu koostöös erasektori ja ülikoolidega.
„Seirevõrgustikuga ei suurenda me üksi teadlikkust merealal toimuvast, vaid vähendame ka keskkonnajalajälge, kuna väheneb mere seisundi uurimise vajadus fossiilkütuseid tarbivate laevadega,“ rõhutas Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. „MEREHUNDi abil saab koguda vajalikke hüdroloogilisi, meteoroloogilisi ning meresõiduohutuse ja – seisundi olukorrateavet. Samuti aitab reaalajas edastatav info operatiivselt reageerida merereostusjuhtumitele,“ selgitas Läänerand.
Operatiivne olukorrateave merekeskkonna kaitseks ja reostuste avastamiseks vajab arendamist, sest tihti jääb reostaja tõendite puudumise tõttu leidmata ning kahjud tuleb kanda riigil. „Praegu avastatakse reostus tihti alles rannas. Seirevõrgustik aitab selliseid riske tulevikus maandada,“ märkis Läänerand.
„Eesti nutipoide võrgustiku arendamise pilootprojekt nimega MEREHUNT on väga tähtis samm merendussektorile laiemalt ning toob tulevikus märkimisväärse kvaliteedihüppe erinevatel otsustasanditel, sest merekeskkonnast pärit andmed on kättesaadavad reaalajas ja tänastest kordades põhjalikumad,“ kommenteeris projekti olulisust Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma. „Ühtlasi pakub pilootprojekti käivitamine vajalikku koostööplatvormi, millest saavad reaalset kasu nii teadlased, keskkonnakaitsjad, professionaalsed- ja hobimeresõitjad, laevaliikluse korraldajad, meretuuleparkide operaatorid kui riigikaitsega seotud asutused,“ lisas Laasma.
Samuti on tulevikus soovi korral võimalik kasutada võrgustiku baastaristut julgeoleku ja energeetikaga seotud võimekuste arendamiseks.
Projekti töörühma hakkab juhtima Kliimaministeerium koostöös Riigilaevastiku ja Riigikantseleiga. Lisaks kaasatakse Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Transpordiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaagentuuri eksperte.
Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Käesoleval perioodil rahastatakse innovatsiooniprojektide elluviimist 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon
Allikas. Kliimaministeerium
