Lepassaar avaldas artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Lisaks sellele kirjutas ta mitmeid looduteemalisi raamatuid, nende hulgas “Laaneteedel” (1989), “Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust” (1996), “Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt” (1997), “Kevadest kevadesse” (2003), “Metsakandle keeltehelin” (2011).
1949. aastal arreteeriti ta NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal. Selle põhjal kirjutas Lepassaar ka raamatu “Liivatuisus”, mis ilmus 1998. aastal.
Lepassaart on korduvalt tunnustatud erinevate preemiatega, 1997. aastal pälvis ta Eerik Kumari looduskaitsepreemia, 2001. aastal Kotkaristi raudristi ja 2019. aastal valiti ta Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks. 1994. aastal tegi Rein Maran temast ka portreefilmi “Kandlekuusk”.
Allikas. Err.ee