Depressioon teeb maailma halliks, kuid nukra vaimuga käivad tihti kaasas ka kehalised hädad – diabeet, haiglaslik ülekaal, südamehaigused ja koguni vähk.
Põhjuseks võib olla see, et masenduses inimeste rakud vananevad kiiremini, näitasid Amsterdami Vaba ülikooli arstiteadlased.
Josine Verhoeven värbas 2400 vabatahtlikku. Neist 1100 kannatas kliinilise depressiooni all ning 800 oli seda kunagi põdenud. Ülejäänud olid kogu elu olnud terved. Kõik katsealused täitsid küsimustiku oma eluviiside kohta ning andsid DNA-proovi, mille põhjal hinnati nende telomeeride pikkust.
Telomeerid on kromosoomide otstes asuvad järjestused, mis kaitsevad rakkude jagunemisel DNA molekuli. Igal rakujagunemisel jäävad telomeerid veidi lühemaks, kuid nende pikkust võib muuta ka stress. Lühenenud telomeere seostatakse näiteks diabeedi ja dementsuse tekkimisega.
Tuli välja, et depressioonihaigete telomeerid olid tunduvalt lühemad kui tervetel. See kehtis ka nende puhul, kes olid kunagi depressiooni põdenud, kuid sellest paranenud. Rakkudes oli alles jälg kunagisest haigusest.
Mida pikemalt depressioon kestis, seda lühemaks oli telomeerid kahanenud. Seaduspära kehtis ka siis, kui arvesse võeti suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja muid tervist kahjustavaid harjumusi.
Verhoeveni sõnul on tõenäoline, et telomeeride lühenemise taga on ängistus ja mure, mida depressioonihaiged tunnevad pidevalt. Ilmselt saab sellega selgitada paljude krooniliste haiguste teket.
