Depressioon teeb maailma halliks, kuid nukra vaimuga käivad tihti kaasas ka kehalised hädad – diabeet, haiglaslik ülekaal, südamehaigused ja koguni vähk.
Josine Verhoeven värbas 2400 vabatahtlikku. Neist 1100 kannatas kliinilise depressiooni all ning 800 oli seda kunagi põdenud. Ülejäänud olid kogu elu olnud terved. Kõik katsealused täitsid küsimustiku oma eluviiside kohta ning andsid DNA-proovi, mille põhjal hinnati nende telomeeride pikkust.
Tuli välja, et depressioonihaigete telomeerid olid tunduvalt lühemad kui tervetel. See kehtis ka nende puhul, kes olid kunagi depressiooni põdenud, kuid sellest paranenud. Rakkudes oli alles jälg kunagisest haigusest.
Mida pikemalt depressioon kestis, seda lühemaks oli telomeerid kahanenud. Seaduspära kehtis ka siis, kui arvesse võeti suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja muid tervist kahjustavaid harjumusi.