2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine.
Eesti Päevalehe juhtkiri soovitab riiki paremini juhtida ja süüdistab valitsust 2024. aasta riigieelarve kokkupanekul käpardlikkuses. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid sel korral on see lahmiv ja vastuoluline.
Eelarveprotsess on juhitud just vastupidi, pikalt ette planeerides, rahulikult ja ühiskonnale etteaimatavalt. Esimesed otsused, mis hakkavad 2024. aasta eelarvet ja Eesti inimeste elu oluliselt mõjutama, said avalikult läbi arutatud ja vastu võetud juba suve alguses, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda.
Sama põhimõte kehtis siis, kui ministrid otsisid suvel kokkuhoiukohti ja lisatulude teenimise võimalusi. Seda selleks, et need oleksid eelarveprotsessiks läbimõeldud ja ettevalmistatud. Nii see täna on ja paljud muutused tegelikult juba käivitatud.
Uue maksumuudatusena jäi üles mootorsõidukimaks, kuna selle ettevalmistus ja ühiskonnas läbiarutamine vajas aega. Kevadistel läbirääkimistel oli minu ettepanek jõustada see alates 2025. aastast, kuid kompromiss koalitsioonipartnerite vahel oli 1. juuli 2024. Seega sai kiirelt eelnõu ettevalmistusega alustatud, suvel tutvustasime eelnõu väljatöötamiskavatsust, debatt oli sisuline ja vajalik.
Nüüd pidi eelnõu koos eelarvega Riigikokku liikuma, kuid arvestades selle eelnõu mõju ulatust ja avaliku debati vajalikkust, tegin ettepaneku võtta eelnõu avalikuks aruteluks rohkem aega ning jõustada mootorsõidukimaks alates 2025. aasta algusest. Seda just eesmärgiga vältida rapsimist ja olla ühiskonnas etteaimatav.
Samasugune etteaimatavus iseloomustab nüüd kokku saanud kogu 2024. aasta eelarvet ja sealt edasi eelarvestrateegiat.
2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis me oleme juba kehtestanud. Küll on järgmise nelja aasta eelarvestrateegias ausalt kirjas meie pikemad eesmärgid ja väljakutsed.
See oli ka meie eesmärk. Niigi ebakindlal ajal mitte tekitada ühiskonnas ootamatut ärevust, küll aga välja öelda, mis tulevikus teha on vaja. Kõik selleks, et 2025. aasta eelarvet koostades oleks samuti suuremad muutused ühiskonnas teada ning ei oleks tõmblemist või ootamatuid sõnumeid valitsuse hilisööni kestvatest eelarvearuteludest.
Nõnda oleme eelarvestrateegiast ausalt välja öelnud, et meil on vaja alates 2025. aastast tõsta maksubaasi mahus 1% SKP-st.
See võib tähendada muutust tulumaksusüsteemis, käibemaksuga, sotsiaalmaksuga, ettevõtluse tulumaksuga, ärihoonete co2 heitmepõhise maksustamisega vms sellisega. See on avaliku debati koht, mida maksumuudatuse planeerimine eeldab ja vajab. Just see on see arutelu, milleks tuleb aega võtta ja ühiskondlik kokkulepe leida. Nii nagu avalikkus, mitmed poliitikud, koalitsioon ja opositsioon ning põhiseaduslikud institutsioonid ja meedia korduvalt soovinud ja soovitanud.
Olen väga seda meelt ja usku, et peame oma riigis toimuvat suutma pikalt ette planeerida, selle välja öelda ning siis koos avalikult debateerides ellu viima.
Nulleelarve ja revisjon tulevad, katuserahasid ei tule
Sama kehtib 0-eelarve koostamise ja eelarverevisjoni kohta. Meil on valitsuses kokku lepitud tegevusplaan, kuidas süsteemselt ministeeriumite kaupa vaadata üle riigi teenused ja hinnata nende vajadust. 2024. aastal algab töö MKMis, sotsiaalminiseeriumis ja rahandusministeeriumis, kes kokku juhivad üle poole riigieelarvest. Eesmärgiks oleme 2025 eelarves seadnud kokku hoida 150 miljonit eurot. See on väga suur raha ja selles mahus muudatuste tegemine mõjutab kindlasti ühiskonda. Peame liikuma rohkem vajaduspõhisuse ja riigi raha säästlikuma kasutuse poole. Oleme endale võtnud mitmeid kohustusi, mis sisuliselt kasvavad indekseeritult ning käivad riigile üle jõu.
Tuleva aasta riigieelarve on märgiline ka selles mõttes, et siin ei ole ega tule katuserahasid. Meie ühine raha peab olema läbipaistvalt ja heaperemehelikult kasutatud.
Venemaa poolt Ukrainas esile kutsutud sõja tõttu on meie julgeolekuolukord endiselt taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap on järgmise aasta riigieelarves jätkuvalt olulisel kohal riigikaitse. Nii sõjaline kui laiapindne. Oleme otsustanud tõsta kaitsekulud 3 protsendini oma sisemajanduse kogutoodangust, 2024 aastal on need üle 3,2% SKTst. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot.
Lisaks sõjalisele julgeolekule on erinevad kriisid ja täiemahuline sõda toonud kaasa täiendavad investeeringuvajadused Eesti julgeoleku laiapindseks kindlustamiseks. Eesti tugevdamiseks ja samal ajal riigirahanduse korras hoidmiseks on vaja koguda täiendavaid eelarvetulusid mahus 1% SKP-st.
Laiapindse julgeoleku maksu arvelt soovime rahastada sisejulgeolekusse, elanikkonnakaitsesse, laiapindsesse riigikaitsesse ja IKT-sse tehtavaid investeeringuid. Samuti kaitsta Eestit erinevate hübriidohtude, küberrünnakute ja vaenulike mõjutuskampaaniate vastu, tugevdada eestikeelset inforuumi ja jätkata eestikeelsele haridusele üleminekuga. Ka tahame investeerida kriisikindluse suurendamisesse elukriitiliste teenuste varustuskindluse tagamisel ja toimepidevuse suurendamisesse tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja muude kriitiliste teenuste pakkumisel.
Võrklaev: tahtsime automaksu teemal pidada veel pikemat debatti
Majanduskasv läbi rohereformide
Praegu on oluline hoida majandust ja turgutada selle elavdamist läbi investeeringute. Tuleval aastal suunatakse investeeringute ja investeeringutoetustena majandusse 1,7 miljardit eurot, mis annab keerulisel ajal tööd meie ettevõtetele ja inimestele.
Näiteks taristuinvesteeringuteks suuname järgmisel aastal 406 miljonit eurot, uute elamute ehitamiseks ja olemasolevate energiatõhusaks rekonstrueerimiseks 298 miljonit eurot. Rail Baltica ehitusse investeerime 281 miljonit. CO2 vahenditest rahastatavaid ja rohepööret toetavaid investeeringuid on tuleva aasta eelarves kokku 245 miljoni euro ulatuses. Nende seas uued rongid ja Kirde-Eestis tuuleparkide ehitamise eeldusena uue radari valmimine. IT-sse investeerime 117 miljonit eurot.
Kokkuvõtlikult tagab 2024. aasta eelarve meie julgeoleku, võtab suuna riigirahanduse korda tegemisele ja annab hoogu majandusele. Ikka selleks, et oleksime edukas ja endaga hakkama saav turvaline riik.
allikas: reform.ee
