Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi põhjal võib Eestit oodata sel aastal 2,6-protsendiline majanduslangus, mis tähendab, et Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik. Majanduslangus on vaid üks tegur, mis mõjutab ettevõtluskeskkonna seisu. Kui ettevõtluskeskkond on ebakindel, on sel pikaajaline sotsio-ökonoomiline mõju. Milline on ettevõtlussektori tänane olukord ja väljavaade, selgitas SEB panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas.
SEB Baltikumi finantsjuhtide uuringust ilmnes, et ettevõtlussektori kindlustunne onviimasteaastate madalaim.
„Ainuüksi 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses on pea kõigis maailma riikides ettevõtete kindlustunne vähenenud. Intressimäärade tõus ja maailmamajanduse aeglustamine on majanduskasvu pärssinud ka Baltikumis. Kui seni on Eesti majandus üsna hästi vastu pidanud, siis ekspordimahtude langus ja jahenenud sisetarbimine avaldab mõju ettevõtete kindlustundele. Seni uskusid Baltikumi ettevõtted optimistlikult, et keskendumine põhitegevusele, tugev bilanss ja kogutud puhvrid ning paindlikkus aitavad ka keerulisemaid aegu ületada. Pessimistlikumad vaated hakkasid tekkima 2023. aastal, kuna kiiret välisnõudluse taastumist ei paista ning majanduslik surutis võib kujuneda oodatust pikemaks,“ selgitas Jalakas.
Finantsjuhtide uuringu kohaselt valitseb lähituleviku osas tugevam ebakindlus ja skeptitsism – seda eriti Eestis, kus ettevõtlussektori meelsus on võrreldes naabritega aasta jooksul enim langenud, nagu ka meie riigi SKP, mis on enam kui kaks protsendipunkti enam kukkunud kui Lätil ja Leedul.
Mis mõjutab enim ettevõtete majanduslikku kindlustunnet?
Arvestades, et ettevõtluskeskkonna tegevust ja tulevikuperspektiive mõjutavad nii riiklikud kui Euroopa regulatsioonid, geopoliitilised sündmused, raha- ja maksupoliitika kui ka üldine majanduslik olukord ning nendega seonduvalt ka tarbijakäitumise muutused, siis täna näevad enamik Balti finantsjuhtidest, et äritegevuse suurimaks mõjutajaks on nõrk välis- ja sisenõudlus ning seetõttu ka surve marginaalidele ja hindadel , mis on kaasa toonud ekspordimahtude kukkumise ja majanduslanguse. Samuti ei anna raskes olukorras leevendust muudatused maksupoliitikas.
„Eesti ettevõtteid eristab Lätist ja Leedust mõnevõrra suurem ebakindlus nii majandusliku toimetuleku, hinnasurve kui ka geopoliitiliste riskide osas – ettevõtted on senisest enam äraootaval seisukohal. Jätkuvalt avaldab lähituleviku kindlustundele mõju ka intressimäärade kõrge tase,“ tõi Jalakas esile.
Ta lisas samas, et Eesti tööturu olukord on finantsjuhtide uuringu põhjal parem kui lõunanaabritel – kvalifitseerunud tööjõu puudumine või töötajate palgasurve on suurem mureallikas lõunanaabritele kui meile Eestis. Samuti on oodata, et 2024. aasta teises pooles hakkab Euroopa Keskpank baasintressi langetama.
Eesti majandus on mõjutatud põhiliste eksportriikide majandusest
Kiiret majanduse aktiviseerumist SEB panga ettevõtete panganduse juhi sõnul 2024. aasta esimeses pooles me suure tõenäosusega ei näe.
Ta nentis, et analüütikutel on suhteliselt ühtne arvamus, et välisnõudlus on pigem nõrk ning Eestil läheb täpselt nii hästi nagu läheb meie ekspordipartneritel.
„Eesti majanduslanguse põhjuseks on osaliselt meie väike ja avatud majandus. Kui Eesti kaubanduspartnerite majanduskeskkond jaheneb, siis mõjutab see koheselt meid läbi madalama eksportnõudluse. SEB prognoosi kohaselt seisab Rootsi ja Soome majandus 2024. aastal paigal ehk majanduskasv on nullilähedane,“ selgitas Jalakas. Ta lisas, et ka Soome ja Rootsi finantsjuhid on suhteliselt pessimistlikud meelestatud. Rootsi finantijuhid olid nii negatiivsed ettevõtete kindlustunde ja finantsolukorra suhtes viimati 15-aastat tagasi eelmise finantskriisi ajal.
Ta nentis, et murettekitav on asjaolu, et tulenevalt madalast kindlustundest lükkavad ettevõtted investeerimisotsuseid edasi.
„Kui see kestab pikemat aega, siis meie tööstusettevõtete tootmisbaas vananeb, mis omakorda halvendab Eesti ettevõtete pikemaajalist konkurentsivõimet. Arvan, et järgmises tõusufaasis on edukaimad need ettevõtted, kes julgevad teha investeerimisotsuseid ka tänases majanduskeskkonnas,“ sõnas Jalakas.
Äriklientide käitumisest on täna näha, et 25% rahast on paigutatud tähtajalistele hoiustele ning ettevõtted hoiavad pigem puhvreid, kui ruttavad vaba raha investeerima. Populaarsem on üleöödeposiidi lahendus, mida kasutatakse varasemast rohkem. „See on sarnane arvelduskontole makstavale intressile. Kuna ärikliendi kontojäägid on üldjuhul eraklientide omast suuremad ning pank tasub üleöödeposiidi intressi kontojäägilt, mis on üle 50 000 euro, siis on võimalik sellelt teenida intressi ligi 2%,“ tõi Jalakas esile.
Täiendavalt on SEB loonud kogumishoiuse toote ärikliendile, mis võimaldab väiksematelt summadelt teenida 1,8% aastaintressi ning raha on võimalik võtta kasutusse ilma intressi kaotamata 3 päevase etteteatamisega.
Jalakas tõi esile, et viimastel aastatel on üks trend, mida võib näha just suurettevõtete puhul. Nimelt on loodud ettevõttesisesed professionaalsed varahalduse meeskonnad, kes investeerivad aktiivselt globaalsetel finantsturgudel erinevatesse varaklassidesse. See aga eeldab professionaalset ja selget investeerimisstrateegiat ja selle elluviimist.
Keskmise ja väikese suurusega ettevõtete laenuportfell on kasvanud suurettevõtetest kiiremini. Aga olulisem ettevõtte suurusest, on see, mis sektoris toimetatakse. „Skandinaavia nõudlusega seotud ettevõtted tunnevad langust ning nemad elavad pigem varasemate puhvrite arvelt ja investeerimisaktiivsus on väga madal,“ nentis Jalakas.
Taastuvenergiale üleminekul on vaja tempot tõsta
Pikaajalise konkurentsivõime seisukohalt on oluline juba täna mõelda, kuidas olla aastal 2025 ja 2030 atraktiivne võimalikele välispartneritele ning tugevdada meie riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Üks oluline küsimus on, kuidas Eesti suudaks ellu viia taastuvenergiale üleminekut ning teha ise selleks investeeringuid, et tagada Eesti ettevõtetele taskukohane ja taastuvatest energiaallikatest loodud energia. Jalakas on ka kindel, et taastuvenergiale üleminek on eelduseks, et meelitada Eestisse energiamahukaid välisinvesteeringuid.
2023. aastal on küll Eestis püstitatud 14 tuulikut, mis on rohkem kui viimase kaheksa aasta jooksul kokku, aga see pole kaugeltki piisav tempo, millega tagada taastuvenergiale üleminek.
„Vaja on miljardeid eurosid investeeringuid, mis omakorda eeldab ettevõtjate, finantseerijate ja riigi koostööd. Eriti oluline on, et riik looks raamistiku, kus erakapitalil on kindlust teha pika tasuvusajaga investeeringuid. Täna on tunne, et meie lähinaabrid Soome, Läti ja Leedu, liiguvad sellel teekonnal kiiremini kui Eesti,“ sõnas Jalakas.
Ta tõi esile, et Baltikumi finantsjuhtide uuringus ütles 2/3 ettevõtetest, et nad mõõdavad oma toote keskkonna jalajälge, mis näitab, et taastuvenergia lahendused ning jätkusuutlikkuse integreerimine oma tegevustesse on lähiaastatel järjest määravam ka ettevõtete majandustulemuste mõjutamises. „Täna on viimane aeg integreerida ESG tegevused oma äristrateegiasse, sest lähitulevikus hakkab sellest sõltuma, milline on ettevõtete ligipääs klientidele, turgudele ja kapitalile. Kuna Eesti ettevõtted on partneriteks Lääne-Euroopa ja maailma suurettevõtetele, siis üha karmistuvad nõuded keskkonnamõjude raporteerimise osas kogu tarneahela ulatuses, mõjutavad otseselt nii suuri kui väikeettevõtteid Eestis,“ rõhutas Jalakas.
Allikas: SEB
