Mõned päevad tagasi sai Keskkonnaamet teate selle kohta, et Raplamaal oli maantee ääres karupoeg, kelle kohalik jahimees hoiule viis. Keskkonnaamet toimetas karupoja Tartusse Eesti Maaülikooli veterinaarkliinikusse.
Saades teate leitud ja kaasa viidatud karupoja kohta, nagu Keskkonnaamet uurima, kuidas karupojaga edasi toimetada. Üks variant oli leida talle sobiv nõuetekohane elupaik, kuid kaaluda tuli ka eutaneerimist. Metsa tagasi viies olnuks tal võimalus taas emaga kohtuda vähetõenäoline, üksi ei peaks aga kahekuune karupoeg looduses kuigi kaua vastu. Õnneks leiti karupojale sobiv koht RMK Elistvere loomapargis.
„Tervitame karubeebit Elistveres rõõmuga. Esimestel kuudel kasvatatakse teda turvaliselt siseruumides ja siis, kui karupoeg on juba kosunud ja suuremaks kasvanud, viimane ta karuaedikusse. Tõenäoliselt tänu juunikuus teda tervitada ka Elistvere loomapargi külastajad, “lausus RMK Jõgevamaa külastusala juht Andri Plato.
Varasem praktika karupoegade rehabiliteerimisel on näidanud, et kõigist neist inimpelglikke metsloomi enam ei saa. Karud, kes on harjunud inimeselt toitu saama, otsivad inimese lähedust edaspidigi ning hakkavad nõnda probleeme põhjustama. Tuleb arvestada, et väikeste mõmmikust kasvab mitme aja kilone loom, kes inimesi ei karda ja võib oma käitumisega ohtlik olla.
„Metsloomade ellu sekkudes muudame reeglid nende loomuomast käitumist – nii muutuvad nende toitumisharjumused, aga ka elupaigavalik. Looduse loomulikku eluringi sekkudes teeme sageli neile hoopis karuteene, “sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Metsas karupesale sattudes või karu talveunest äratades tuleb pesa juurest kiiresti eemalduda ja teavitada Keskkonnaametit. Talveunest äratades võib karuema pesa hüljata. Mida lähem on aeg kevadele, seda suurem on võimalik, et emakaru tuleb pesale poegade juurde tagasi. Sisaldab pesa piirkonna liikumist kuni kevadini vältima – nii jääb karupoegadele võimaluse emaga taas kohtuda ja elada oma loomupärast ja täisväärtuslikku elu.
Selle karupoja saatus sai päästetud vaid tänu RMK Elistvere loomapargi võimalusele ta enda hoole alla võtta. See on õnnelik erand, kuna rohkematele karupoegadele Eesti loomaaedades ja mujal ruumi ei ole.
Loomakaitseseadus lubab inimestel hätta sattunud metslooma abistada vaid nii, kui looma ei viida loodusest minema. Metslooma tohib äärmisel vajadusel loodusest teha Keskkonnaameti loal tema ravimise ja rehabilitatsiooni eesmärk.
Metslooma, eriti loomapoja ellu sekkudes vähendab inimese tema ellujäämise mõttes. Paljudel liikidel jäetaksegi loomapojad nende endi turvalisuse huvides üksi – vanaloom käib temast eemal toitu hankimas ja jälgib poega distantsilt.
Kui kohtud metsloomaga ja nägi selgesti, et ta võib vajada abi, helista riigiinfo telefonile 1247.
