Nii uskumatuna, kui see ka ei tundu planeerib Maaeluministeerium salaja tagatubades sahistades ja VALETADES vastu võtta lemmikloomade pidamise nõudeid muutva määruseelnõu, millega surutaks veokoerad maksimaalselt 2 meetrise keti külge. Need, keda sel viisil täna nii peetakse, saavad ka seadusliku õiguse loomapiinamise jätkamiseks. Praegu kehtiva korra järgi tuleb tagada ketis peetavale koerale minimaalselt 40 m2 suurune liikumisala. Peale kavandatava muudatuse jõustumist piisaks koertele 2 meetrisest ketist (rohkem kui poole väiksem täna kehtivast minimaalsest liikumisalast).
Muu maailm liigub ketis pidamise keelustamise suunas. Mitmetes loomasõbralikes riikides on juba keelatud koerte ketis pidamine. Rootsis võib koer ketis olla päevas maksimaalselt 2 h ja liikumisruumi suurus peab olema 20m2. Soomes võib koera ketis pidada ainult maja juures, kus pidevalt elatakse. Ketti on keelatud panna alla aastast koera. Liikumisruum on sama, mis Eestis ehk 40m2. Mis järgmiseks?Kas näljahädaga hakkame koeri sööma, nagu mõnes riigis?
Nii saab ju korraga lahendatud varjupaikade ruumiprobleem ja samuti pole vajadust enam normaalsete ametnike järgi, kes loomadest hooliksid.
Lugu algas tegelikult möödunud aasta veebruaris, kus meieni jõudis video Rõuges koertega lõbusõitu pakkuva Neumann Husky koerapidamistingimustest. Üle 60 koera olid ebamõistlikes tingimustes ehk valdavalt aheldatud lühikeste kettide külge. Mõnel oli keti pikkuseks alla 2 meetri. Enamusel puudus varjumisvõimalus ja koerad vedelesid metsa all lageda peal. Loomasõprade kannatusekarikas sai tugevalt üle aetud ning pöörduti arvamuse saamiseks ka meie poole.Suhtlesime koerapidajaga nii koha peal, kui hiljem telefonis.
Koha peal keelduti meile toona koeri näitamast ning järgmisel päeval telefonivestluses kokkulepitud külastuses keelduti advokaat Sarve vahendusel mõni päev hiljem.
Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud käisid seal ka koha peal ja meile teadaolevalt keelduti teisel külaskäigul neid sinna laskmast nii, et kaasata tuli politsei. Meile teadaolevalt on vastasseis jõudnud ka kohtusse, kus seda menetletakse praegugi. Kogu selle saaga valguses saime väga halva üllatuse osaliseks möödunud aasta detsembris, kui meieni jõudis (mitte ametlikke kanaleid pidi) planeeritav seadusmääruse muudatuse tööversioon, kus taheti muuta seadust kelgukoerte pidajate huvisid kaitsvaks ja koerte pidamistingimusi halvendavaks. Seadusmuudatuses planeeritakse käsitleda teatud koeratõuge veokoertena, kes väidetavalt ei vajagi enam ketis 40 m2 liikumisruumi. Seda põhjendatakse väga absurdselt mitmes punktis.Väidetavalt treenitavat neid iga päev nii palju, et koerad on surmani väsinud ja pärast trenni piisab neile 2 meetrisest ketist “puhkamiseks”. Tegelikult tuuakse mängu isegi vägivaldne mõte, et veokoer polegi lemmikloom, vaid ainult veo eesmärgiks kasutatav isend.
Tahest tahtmata tekib küsimus, kas Maaeluministeerium on ikka objektiivne antud muudatusega seoses või on pigem poliitiliseks käepikenduseks asjast huvitatud isikutele?
Seletuskirjas tuuakse eeskujuks Norra ja Soome, kus väidetavalt olevat veokoerte lühikeses ketis pidamine lubatud. Siinkohal on ametnikel jäänud tähelepanuta, et Norra ja Soome kliimatingimused on hoopis midagi muud, kui meil Eestis. Kahtlemata on seal piirkonnas veokoerte treeniguteks märksa soodsamad ilmastikutingimused. Samuti jääb ikkagi arusaamatuks, mil moel suudetakse 62-le koerale tagada igapäevaselt küllaldane treeningkoormus selliselt, et nad oleksid rampväsinud ja naudiksid 11 tunnist 2 meetrises ketis virelemist. Oleme suhelnud erinevate kelgukoerte pidajatega ja tegelikkus on see, et mitte kunagi ei ole võimalik, et kõik koerad kennelis on võrdse kohtlemisega just treeningute mõistes.Alati on seas vanemaid koeri, keda võistlustel ei kasutata ja samuti neid, kelle veovõimekus võistlusteks pole piisav.
Nende treeningutele tähelepanu vaevalt pööratakse ja nende saatuseks jääbki siis 24/7 olla 2 meetrisesse ketijuppi aheldatud. 
Jooksuaediku, treeningute ja muude nõuete täitmise kontrollimine on tegelikkuses võimatu. Paberil esitada võib kõike, kuid tegelikkuses ei saa kõik koerad nagunii piisavalt treenida ja liikuda.
Jooksuaediku, treeningute ja muude nõuete täitmise kontrollimine on tegelikkuses võimatu. Paberil esitada võib kõike, kuid tegelikkuses ei saa kõik koerad nagunii piisavalt treenida ja liikuda. Kas te kujutate ette geneetiliselt veokoeraks aretatud koera, kes istub 24/7 kõigest 2 meetrises ketis ja tunneb ennast seal hästi? Meie ei kujuta…. Mitte ükski koer ei saa ennast nii lühikese lõua otsas hästi tunda, rääkimata kelgukoerast. On vastuvõetamatu, et Maaeluministeerium on asunud tootma lausvalet, nagu oleks meie ja Loomapäästegrupi ühise “AITAB” kampaania ettepanekutega osaliselt arvestatud.Tuletame siinkohal meelde, et punktis 12 soovisime KETIS PIDAMISE KEELUSTAMIST.
Samuti valetatakse, et eelnõu muudatusse on kaasatud erinevad loomaõiguslased.
!!! Kui me ise poleks juhuslikult muudatusest teada saanud ja ise esitanud seda teabepäringut, oleks loomakaitse selja taga tehtud koerte pidamistingimusi halvendav seaduse muudatus ja me oleksime lugenud halvast üllatusest ilmselt meediast.
15.12.21 esitasime Maaeluministeeriumile järelpärimise info kohta muudatuse osas. Saime vastuse üle kuu aja hiljem, et tegemist olla alles tööversiooniga ning meie küsimustele sisulist vastust ei saadetudki.
Uue päringu konkreetsete küsimustega saatsime 3.02. 21, kus soovisime näha ka väidetavat eksperthinnangut, mis on osaliselt selle muudatuse läbiviimise aluseks võetud.Tänaseni on meie pöördumine vastuseta. Täna saabus teadaanne, et muudatuseelnõu on registris ja 10 päeva on vastamiseks ehk muudatuste ja ettepanekute tegemiseks.
Kuidas saab ignoreerida Eestimaa Loomakaitse Liidu teabenõuet ja lihtsalt loomade heaolust niimoodi üle sõita?Kas kelgukoer polegi koer?Paraku Maaeluministeeriumi ja mitmete kasu saamise eesmärgil kelgukoerte pidajate silmis mitte.
Eelnõu muudatuse arutelusse on kaasatud mitmed kelgukoertepidajad (sh Neumann Husky), kelle kohta on meile teada antud Neumann Huskyle sarnaselt koerte pidamistingimuste rikkumisest. Planeeritud on ka nende pidamistingimuste kontrollimine, kuid selles valguses jääks neile hoopis õigus. Kelgukoertest on saamas siis uus koeraliik, kes ei vaja lemmikloomale sarnaseid pidamistingimusi. Selle seadusmuudatuse vastuvõtmisega luuakse absoluutne pretsedent, kus iga suvaline huskylaadse või ka tavalise krantsikese pidaja ütleb, et mu koer veab salvokat ja on veokoer ning ongi roheline tuli 2 meetrise keti otsa jätmiseks. Kas te üldse kujutate ette, kui palju me saame kaebusi, kus husky või malamuudi moodi koeri peetaksegi lühikeses ketis, kus nad on väga frustreeritud, ei saa piisavalt liikuda ning sõna otseses mõttes piinlevad kuni surmani (seda loomulikult juhul, kui me neist ei tea)? Selliselt peetavaid koeri on kahjuks liiga palju. Maaeluministeeriumi täna saadetud seletuskirjas mainitakse lausa kahel korral, et seda määrusmuudatust on muuhulgas vaja ka selleks, et ETTEVÕTJAL OLEKS ROHKEM AEGA MUUDEKS TEGEVUSTEKS JA TA EI PEAKS TEGEMA LIIGSEID KULUTUSI. Kas Maaeluministeerium on hakanud nüüd ühe pisikese ettevõtjate huvigrupi eestkõnelejaks ja tunneb lausa muret, et koerapidamisega kaasnevad liigsed kulutused? Kas Maaeluministeerium tõesti kiidab heaks loomade piinamise ärilisel eesmärgil OLLES TEADLIK, ET SELLINE ERISTAMINE ON VASTUOLUS EUROOPA NÕUKOGU LEMMIKLOOMADE KAITSE KONVENTSIOONIGA.
Kutsikavabrikute pidajad ka ei taha kulutada ja seepärast sealt müüaksegi kutsikaid, kes kubisevad parasiitidest, elavad sita sees, nälgivad ja surevad parvosse. Ka nemad ei taha liigselt kulutada….. Kui see seadusmuudatus tõepoolest ellu viiakse, siis pole selles maailmas loomadel enam mingit lootust.Riigi tasemel loomapiinamise kehtestamine ületab igasuguse taluvuse piiri ja seab tugeva kahtluse alla kogu
loomakaitseseaduse kehtivuse.
Kas tõesti kirjutab maaeluminister Urmas Kruuse alla loomapiinamise seadustamisele?
Head inimesed!Avaldage palun ka oma arvamust südame ja mõistuse häält kuulda võttes. Äkki see viimane ühine appikarje jõuab ministeeriumi ametnike jäistesse südametesse?
Täna võib olla just avalik huvi, arutelu ja arvamus ainus, mis meie riigis päästab koerad.
Meie täname!
Allikas. FB: Eestimaa Loomakaitse Liit
