„Täna saame öelda, et lapsed mängisid liivakastis ning mängu käigus ühel hetkel sattus lapse hingamisteedesse liiv selliselt, et tema hingamine peatus. Lapsed kaevasid liivakastis ning viga saanud laps oli leidmise hetkel osaliselt liiva all. Kui õpetaja seda märkas, alustas ta koheselt lapse hingamisteede puhastamisega ja elustamisega ning helistati häirekeskusesse.
Nelja minutiga jõudis sündmuskohale patrull, kes võttis elustamise üle ning kohe pärast seda jõudis kiirabi, kellele laps üle anti. Uurimine on alustatud selleks, et välja selgitada miks see juhtus ja kuidas. Samuti peaks uurimine välja selgitama selle, kas keegi on juhtunus süüdi.
Meile teadaolevalt ei olnud koroonaviiruse tõttu lasteaia töökorraldus selliselt muutunud, et olnuks vähem õpetajaid. Meie teame, et lasteaia kõik rühmad töötasid ja õpetajaid oli nii nagu tavapäraselt. Kui lastega midagi juhtub, puudutab see meid kõiki väga lähedalt ja valusalt ning me soovime tugevust viga saanud lapsele ning tema vanematele,“ sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
„Täna viisid politseiuurijad läbi erinevaid menetlustoiminguid ning asjaolude selgitamine raske tagajärjega juhtunu uurimiseks jätkub. Arusaadavalt on suur küsimus see, kuidas sai lapse pea liiva alla sattuda nõnda kauaks, et lapse hingamine seiskus. Teame, et õnnetuse ajal viibis rühma õpetaja samuti õues. Uurimisega peame nüüd selgeks tegema sündmuste täpse ajatelje ning kõik, mis õnnetuse hetkele eelnes ning kus keegi sel ajal viibis. Nende kõikide asjaolude detailne välja selgitamine võtab aega,“ ütles kriminaalmenetlust juhtiv ringkonnaprokurör Lea Pähkel.
„Sellised juhtumid võivad mõjutada paljusid peresid sealhulgas ka lapsi. Kindlasti aitab, kui vanem on lapse suhtes aus ja kirjeldab talle juhtunut vanusele sobivalt. Aus on lapsele ka tunnistada, kui ei oska täpselt vastuseid anda ning selgitada, miks see keeruline on. Lubage lapsel rääkida, kui ta seda soovib ja arvestage tema tunnetega,“ soovitas sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Ebeli Berkman.
Lapsed ja vanemad, kes soovivad nõu ja abi, saavad helistada lasteabitelefonile 116 111. Neile, kes helistada ei soovi, saavad nõustajaga suhelda kodulehel lasteabi.ee või kirjutades info@lasteabi.ee
Psühholoogilist esmaabi pakub ohvriabi kriisitelefont 116 006.
Mõlemad telefonid töötavad 24/7 ning kõned on helistajale tasuta ja inimesi nõustatakse kolmes keeles – eesti, vene, inglise.
