Liivakella küüned on küünte vahetus, kus küüs ümardatakse igas suunas kuplitaoliselt. Lisaks esteetilisele ebameeldivusele võib ebamugavustunne viidata haigusele.
Liivakellaküüned viitavad küünte muutusele, mille käigus küüned või varbaküüned on igas suunas ümarad. Selle seisundi all kannatavat küünt küljelt vaadates ei ole selle kuju mitte sirge nagu tavaliselt, vaid poolringikujuline liivakellataoline kuppel.
Liivakellaküüs tekib siis, kui küünepõhi hakkab luukoest eralduma ja justkui “hõljub” selle pinnal. See on tingitud küünealuse sidekoe liigsest kasvust ja armistumisest, mis põhjustab küüne ümara kuju.
Liivakella küüned võivad olla seotud kopsuhaigusega
Kui märkate liivakellaküüsi, peaksite mõtlema oma tervisele: Kas toimetulekuga on probleeme? Kas teil on kummalised sümptomid või hingamisprobleemid? Kas teil on võib-olla juba haigusi diagnoositud?
Sageli, kuigi mitte alati, võivad liivakellaküüned olla seotud kopsu- või südamehaigustega või näiteks maksa-, kilpnäärme- või soolefunktsiooni häiretega, nagu tsirroos, Crohni tõbi või tsöliaakia.
Liivakellaküüned on ammu tuntud terviseprobleem. Juba meditsiini isaks peetud kreeklane Hippokrates kirjeldas selliseid sõrmi oma kaasaegsetes väljaannetes ja teadis, kuidas neid seostada kopsuhaigustega nagu pleuriit ja tuberkuloos. Häda nimetatakse mõnikord ka Hippokratese sõrmedeks.
– Seda tüüpi küüned on eriti levinud KOK-i ja kopsufibroosiga patsientidel, kuid need pole ebatavalised ka paljude teiste haiguste puhul, ütleb kopsuhaiguste spetsialist Maria Hollmen .
Väga sageli tekivad liivakellaküüned koos nn trummipulga sõrmedega . Trummivarrasõrmed viitavad sõrmeotste suurenemisele ja tursele.
Sünnitusmehhanism on ebaselge
Kopsu- ja südamehaiguste puhul on liivakellaküünte põhjuseks vere madal hapnikusisaldus. Sünnituse taga võivad olla ka perifeerse vereringe häired või mõned nahahaigused.
Eriti kui tunniklaasiküüs tekib vaid ühele või mõnele sõrmele, tuleb arvestada perifeerse vereringe häire või küüne all paikneva kasvaja võimalusega.
Kellaklaasist naelte loomise mehhanismi varjab suuresti mõistatus, kuna asja pole eriti uuritud. Asja teeb keeruliseks asjaolu, et mõnikord ilmuvad tunniklaasi küüned ilma selgituste või põhihaiguseta.
Kui põhihaigust teada ei ole, on arsti visiit igati asjakohane
Kui ei ole teada põhihaigust, mis võiks seletada küünemuutust, tuleks kõverdatud küüsi arstile näidata.
– Kui kabinetti tuleb põhimõtteliselt terve liivakellaküüntega patsient, hakkame olukorda lahti harutama, kuulates südame- ja kopsuhääli ning tehes rindkere röntgenipilte. Üsna sageli selgub taustal mõni haigus või muu tegur, mis seletab küünemuutust.
Kui näiteks kopsuhaigusega patsient märkab küünte muutust, ei pruugi arst seda isegi tähele panna.
– Pulmonoloogi seisukohalt see muutus väga huvitav ei ole, sest diagnoos põhineb muul.
Hollmeni sõnul ei ole liivakella küünte välimus kuidagi korrelatsioonis patsiendi seisundi tõsidusega.
– Mõnikord tulevad need haiguse algstaadiumis, mõnikord kaugelearenenud staadiumis, mõnikord üldse mitte.
Liivakella küüned ei pruugi taastuda
Olenemata sellest, kas on põhihaigus või mitte, liivakellaküünte enda vastu ei ole vaja ega saa isegi midagi ette võtta. Muutus paraneb iseenesest, kui see on tervendamiseks. Reeglina on sidekoe ülekasv püsiv.
– Kui muutuse põhjustab näiteks kopsuhaigus, sellest tulenev vere hapnikusisalduse ja kudede kasvu langus, ei parane olukord ka aja jooksul. Kilpnäärme ületalitlusest tingitud liivakellaküüned võivad seevastu normaliseeruda, resümeerib Hollmen.
