Ergo kindlustus puutub aastas kokku sajakonna kindlustuspettusega, millest osa jõuab kriminaalmenetluseni – enamasti on juhtumid seotud liiklusega, levinuim skeem on võltsida õnnetuse toimumise täpset aega ja patustajad on seejuures suurelt jaolt BMW-juhid.
“Ehkki valdav enamus kindlustusfirma klientidest on ausad, leidub siiski ka neid, kes endiselt üritavad petuskeemidega lisatulu teenida või kuritegelike võtetega kahjunõudest pääseda,” märkis Ergo kommunikatsioonispetsialist Hardi Keerutaja pressiteates.
Näiteks sõitis üks juht Lõuna-Eesti väikelinnas otsa pargitud autole. Kui ta kahjuteate esitas selgus, et tema auto liikluskindlustus oli kehtima hakanud vaid mõned tunnid enne juhtunut. Uurimisel tuli välja, et süüdlane oli kokkupõrke aja kohta valetanud ja lepingu sõlmis ta tegelikult pärast õnnetust. Nii pidi ta kindlustusele maksma kogu kannatanule hüvitatud kahju. Kokku tähendas see lisaks 6000-eurosele kaotusele ka häbimärki krediidiajaloos, mida saanuks vältida 5-eurose kuumaksega kindlustust ausalt makstes.
“Meie kahjukäsitlejad ja uurija on väga kogenud, kümme või rohkemgi aastat oma valdkonnas töötanud spetsialistid, kes oskavad kahjujuhtumeid käsitledes avastada, kui miski ei klapi kliendi selgitusega juhtunust,” ütles Ergo kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts, kelle sõnul joonistub liikluspettustest välja korduv kelmiprofiil.
“Tavaliselt on tegu noore juhi ja kallimate sõidukitega. See on küll stereotüüpne, kuid paraku vastab see tõele – BMW-juhid on kindlustuspettustesse segatud sagedamini kui teiste markidega liiklejad,” refereeris Lepvalts statistikat.
Õnnetusjuhtumite toimumisaja kohta üritatakse valetada ka metsloomadega juhtunud õnnetuste korral. Näiteks teatas üks Ergo klient, et põrkas kokku sokuga, ja seda vaid loetud tunnid pärast põdrakasko sõlmimist. Viimane hüvitab autoomanikule suurulukiga kokkupõrkel tekitatud kahju. Tutvunud juhtumi asjaoludega, veendus uurija, et kogu lugu oli lavastatud ning tegelikult toimus õnnetus hoopis päev enne kindlustuse sõlmimist. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus auto vigastuste põhjuseks tuuakse kokkupõrge metsloomaga, aga uurija on leidnud netist fotod, kus sõiduki vigastused on kas varem tekkinud või ei vasta kokkupõrkele suure loomaga.
Lisaks kogemustele ja vaistule suureneb iga aastaga ka tehniliste vahendite hulk, mis aitavad kelmusi paljastada.
“Järjest rohkem on sõidukitel pardakaamerad ja tänavatel valvekaamerad, mis toovad sündmustesse selgust. Internet on endiselt väga hea infoallikas, sest sinna talletatakse palju infot, mis võib tihti tunduda ebaoluline, kuid mis aitab meie kahjujuhtumis sageli tõe päevavalgele tuua,” märkis Lepvalts.
Digimaailma täpsus oli abiks ka juhtumi puhul, kus kelm üritas Ergot üle kavaldada e-kindlustusega. Selle aktiveerib klient mobiiliäpi kaudu vaid siis, kui ta reaalselt sõidukit kasutab, et muul ajal teenuse eest mitte maksta. Õnnetusse sattunud klient vandus alguses, et aktiveeris kindlustuse vahetult enne rooli asumist. Peale täiendavat vestlust muutis ta oma ütlusi ja väitis, et pani rakenduse tööle hoopis sõitmise ajal. Lõpuks omandas juhtum koomilise alatooni, sest kelmi sõnul oligi just äpi aktiveerimine see põhjus, miks ta tähelepanu hajus ja õnnetus juhtus.
“Lõpuks tuvastasime, et klient lülitas rakenduse sisse 20 sekundit pärast õnnetust. See oli omamoodi rekord, sest tavaliselt kulub kelmidel tunde või päevi, et enda arvates nii geniaalne, aga meie jaoks läbinähtav skeem välja mõelda,” selgitas Lepvalts.
Kelme jagub ka reisikindlustuse sektorisse. Näiteks kaebavad kliendid, et reisikohvrist on kadunud hinnalised esemed. Uurimine aga tuvastab, et kaotatud väärtasju pole reisil kaasas olnudki.
“Või väidab inimene, et ta ei saa reisile minna, sest jäi haigeks. Siis aga selgub, et arst avas talle haiguslehe e-kirja teel ja tegelikult tühistati lend lennufirma streigi tõttu, mida kindlustus ei hüvita. Nii mõnigi kord tehakse reisikindlustus kahjuks alles siis, kui reisil olles haigeks jäädakse,” rääkis Lepvalts.
Kolmas kelmide lemmikvaldkond on kodukindlustus. Lepvalts meenutas markantset lugu, kus suli kaebas kõigepealt kindlustusfirmale, et veeavarii rikkus tema põranda. Siis loobus ta põranda taastamisest ja palus kindlustusel rahaline hüvitis välja maksta, lubades remondi ise ära teha. Mõne aja möödudes pöördus ta sama veekahjuga uuesti kindlustuse poole. Nii üritas kelm ühe põranda eest kaks korda raha välja petta.
“Paraku selline skeem siiski ei tööta, sest mida need inimesed ilmselt ei tea, on see, et kindlustusselts kontrollib veekahjujuhtumeid eriti põhjalikult ja suudab toimumise aja loomulikult fikseerida,” selgitas Lepvalts ja pani inimestele südamele, et eelpool nimetatud skeemidest ei maksa eeskuju võtta, sest kindlustusfirma näeb tahtliku või tahtmatu pettuse läbi.
Samas möönis Lepvalts, et ette tuleb ka juhtumeid, kus kindlustuspettusena näivates juhtumites ongi süüdi inimese teadmatus.
“Meil on olnud olukordi, kus klient tõsimeeli arvab, et kindlustus tuleb teha siis, kui maja on piltlikult öeldes juba leekides. Seetõttu on meie töö ka inimestele kindlustusteemade selgitamine ja nende harimine,” rääkis Lepvalts.
