On hinnanguliselt, et umbes 3% elanikkonnast võib kannatada liigse higistamise ehk hüperhidroosi käes. Tihtipeale ei tuvastata liigse higistamise konkreetset põhjust.
Idiopaatiliseks ehk iseseisvaks peetakse sellist primaarset higistamist, mis ilmneb enamasti noores eas, võib olla pärilik ja avaldub tüüpiliselt teatud piirkondades nagu käed, jalad, kaenlaalused või harvem näos. Sageli on see seotud emotsionaalse stressi ja keha soojusregulatsiooniga. Huvitav on, et primaarse hüperhidroosiga inimesed kogevad higistamishooge üldiselt vähemalt kord nädalas, kuid öösiti higistamine tavaliselt ei esine.
Sekundaarne generaliseerunud higistamine ilmneb tavaliselt vanemas eas ja võib esineda ka öösiti. Selle põhjuseks võivad olla mitmesugused meditsiinilised seisundid nagu ainevahetushäired (kilpnäärme hüperfunktsioon, diabeet, podagra), vere- ja lümfivähk, menopaus, neuroloogilised haigused, tuberkuloos, psüühikahäired või teatud ravimid. Lisaks võivad higistamist mõjutada vürtsikad toidud ja joogid, nagu küüslauk, sibul, kofeiin ja alkohol.
Higistamise intensiivsuse mõõtmiseks on võimalik teha lihtsaid teste, näiteks pabersalvrätiku või joodilahusega, mis aitavad kindlaks teha higi imendumise nahapinnal. Kuna konkreetset piiri normaalse ja liigse higistamise vahel pole määratud, on oluline lähtuda sellest, kas higistamine segab igapäevaelu – sel juhul võib olla tegu liighigistamisega.
Tuleb arvestada, et teatud ravimid võivad higistamist soodustada kõrvaltoimena, näiteks on teadaolevalt mõned antidepressandid sellega seotud.
Kokkuvõttes, kui on kahtlus liigse higistamise osas, on soovitatav pöörduda naha- või perearsti poole.
Liighigistamine tähendab higistamist rohkem, kui on vajalik keha jahutamiseks.
Kui kogete järgmisi sümptomeid, peaksite sellest oma arstile rääkima:
- Põhjuseta liigne higistamine, mis on kestnud üle kuue kuu
- Higistamine esineb mõlemal pool keha enam-vähem võrdselt
- Higistamishood esinevad vähemalt kord nädalas
- Higistamine häirib igapäevatoiminguid
- Liigne higistamine algas enne 25. eluaastat
- Öist higistamist ei esine
- Perekonnas on teada liigse higistamise juhtumeid
Kiiret arstiabi vajavad sümptomid:
- Higistamisega kaasneb kaalulangus
- Higistamine ilmneb peamiselt öösiti
- Higistamine koos palaviku, rinnavalu, õhupuuduse ja kiire pulsiga
- Higistamine ja valu või survetunne rindkeres
- Seletamatu pikaajaline higistamine
Liighigistamise vastu võitlemiseks on erinevaid meetodeid:
- Tugevatoimelised antiperspirandid, mida soovitatakse peale kanda enne magam
- Ravimid
Mõnedel juhtudel võidakse välja kirjutada ravimeid, mis aitavad reguleerida higistamist. Need on sageli antikolinergilised ained, mis vähendavad higi tootmist, blokeerides atsetüülkoliini toimet, mis on neurotransmitter, millel on roll higi tootmisel.
- Muudatuste tegemine elustiilis ja kodused abinõud
Liighigistamise korral võib mõnikord abi olla elustiili muutmisest või kodustest abinõudest. Näiteks:
- Riietumisharjumuste muutmine, et kanda lahtisemaid ja hingavatest materjalidest riideid.
- Stressi maandamise tehnikad, nagu jooga, meditatsioon või sügav hingamine, mis võivad aidata vähendada stressist põhjustatud higistamist.
- Toitumisharjumuste muutmine, nagu vürtsikate toitude, kofeiini ja alkoholi tarbimise vähendamine, mis võivad stimuleerida higistamist.
Oluline on meeles pidada, et kuigi kodused abinõud võivad leevendada sümptomeid, ei asenda need professionaalset meditsiinilist nõu ja ravi, eriti kui liighigistamine on tõsise meditsiinilise seisundi sümptom.
Need ravimeetodid ja lähenemisviisid võivad aidata leevendada hüperhidroosi sümptomeid ja parandada elukvaliteeti. Siiski peaksid patsiendid enne mis tahes ravi alustamist arutama oma valikuid arsti või dermatoloogiga, et tagada parim individuaalne ravistrateegia.
