Uuringud näitavad, et piisab juba isegi kümnest minutist ühisest mängust iga päev, et luua lapsega parem suhe kogu eluks ning arendada temas loovust ja enesejuhtimisoskust. Seejuures on rõhk lapse juhitud mängul, mis aitab tal kasvada enesekindlaks ja iseseisvaks inimeseks.
Edenda lapse emotsioonide mõistmist fantaasia- või matkimismängu abil
Luba karpidel ja toolidel muutuda majadeks ja paleedeks, nukkudel aga sugulasteks, sõpradeks või lemmikmultika tegelasteks. Fantaasia aitab lastel sümboolselt mõelda ja näitab paremini, mis on tõeline ja mis mitte. Rollimängu abil saavad nad kogeda kellegi teise tundeid, mis aitab teiste tundeid mõista ja nendega arvestada. Julgusta nukkude, kostüümide, mängutelefonide ja -raha kasutamist või arutelusid väljamõeldud olevuste üle.
Laste matkimismängude julgustamine ei ole oluline ainult kujuteldavate maailmade ehitamiseks, loovaks mõtlemiseks ja juttude rääkimiseks, vaid see aitab lastel õppida emotsioonide valitsemist ja tunnete väljendamist. Suurem osa lapsi teeb seda kolmeaastaselt, mõned juba 18-kuuselt. Väljamõeldud sõbrad on nelja-aastaste seas tavalised. Fantaasiat hõlmavate mängude hulk suureneb järjepanu lapsepõlve keskpaigani ja hakkab seejärel kaduma. Sellist tüüpi mängu julgustamine on oluline, sest aitab lastel arendada mitmeid kognitiivseid, emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi.
Väldi lapsega võistlemist
Kujuta ette, mängid oma lapsega ehitusklotsidega. Esimese paari minuti jooksul on ta rõõmsalt süvenenud maja esimese seina püsti saamisele. Kui sein on valmis, vaatab ta heakskiitu oodates sinu poole ja avastab, et sa oled selle ajaga terve maja ehitanud. Laps tunneb end saamatult ja avastab, et ta on sattunud sinuga võistlema. Peale selle ei ole tal võistluse võitmiseks piisavalt oskusi.
Siinkohal võib ta mängimisest loobuda või kasutada olukorra üle kontrolli haaramiseks teisi võtteid, näiteks hakata jonnima. Mängu peamine eesmärk on arendada laste oskusi ja iseseisvust ning anda neile võimalus kontroll ja võim haarata. Lastele antakse selleks täiskasvanutega suheldes tegelikult väga vähe võimalusi. Mängimine on ainus tegevus, kus kontroll on õigustatult su lapse käes ja kus ta saab ise reegleid määrata.
Ole lugupidav publik
Keskendu lapsega mängides talle, mitte oma tegevusele. Mänguaeg on üks väheseid kordi, kus kontroll on laste käes, kui nad sobivalt käituvad. Lisaks on see üks neist harvadest olukordadest, kus laps saab oma tegevusele vanemate heakskiidu ilma paljude reeglite ja piiranguteta. Ürita endast mõelda kui lugupidavast publikust. Istu ja vaata, mida iganes su laps loob ning tunnusta tema pingutusi entusiastlikult. Kui tahad tõesti vägeva legolossi ehitada või 48 erivärvilise pliiatsiga kunstilise meistriteose luua, võid seda vabalt teha, kui laps on voodisse läinud.
Juhenda positiivset mängimist eakaaslastega
Kuigi täiskasvanu ja ühe lapse omavaheline mängimine on sinu ja lapse vahelise sideme tugevdamisel ülioluline, on kasulik mängida ka kahe või kolme lapsega. Kui lapsel on õdesid või vendi või külla mängima tulnud sõpru, saad seda võimalust laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ära kasutada.
Sellisel juhul kirjelda nende sotsiaalset käitumist, näiteks asjade jagamist, ootamist, kordamööda mängimist, üksteise aitamist, aitäh ütlemist, loa küsimist enne teise mänguasja võtmist ja sõbraliku soovituse andmist.
Selline lähenemine tugevdab laste sõprussuhteid. Näiteks võid öelda: „See on sinust lahke. Jagad oma klotse ja ootad oma mängukorda” või „Kuulasid oma sõbra soovitust. See on sinust kena”. Peale selle saad teatud käitumist esile kutsuda, näiteks aitäh ütlemine, komplimendi tegemine või vabandamine. Näiteks ütle: „Vaata, mis su sõber tegi. Mis sa arvad, kui kiidaks teda?” Kui laps kiidab sõpra, tunnusta teda selle eest.
Kirjelda lapse tegevust
Lapse mängu vastu huvi näitamiseks võid lihtsalt tema tegevust kirjeldada ja toetavaid kommentaare lisada. Selline lähenemine soodustab aktiivselt keele arengut. Näiteks võid öelda: „Paned autot garaaži, nüüd läksid tankima” jne. Võid varsti tähele panna, et lapsed imiteerivad su kommenteerimist spontaanselt. Seejärel saad tunnustada nende õppimisvõimet ja lapsed lähevad saavutuste pärast põnevile.
Kirjeldav kommenteerimine on laste tegevuste pidev kommenteerimine ja kõlab tihtipeale kui spordikommentaatori töö. Võid alguses sellist kommenteerimist proovides end ebamugavalt tunda, sest see on uus suhtlusviis. Ebamugavustunne kaob, kui seda eri olukordades harjutad. Püsiv olles avastad, et lastele meeldib selline tähelepanu ja see suhtlusviis rikastab nende sõnavara. Pane tähele, et konna krooksumise, koera haukumise ja sea röhitsemise imiteerimine on ka kirjeldav kommenteerimine.
Küsimusi küsides piira kindlasti nende arvu ja lõpeta õpetamine. See tähendab, et kui saad küsimusele vastuse, tuleb sellele anda positiivset, mitte kriitilist tagasisidet ning last julgustada. Lapsi tuleb iseseisvate tegevuste eest tunnustada ja neile tuleb anda võimalus segamata vastata. Näiteks kui küsid: „Mis loom see on?” ja laps vastab: „See on kaelkirjak,” võid lisada: „Ah kaelkirjak. Sa tõesti tunned loomi hästi. Ja see on veel lausa lillakaspunane kaelkirjak!” Positiivne tagasiside julgustab last küsimustele vastama ja lisab vastusele teavet.
Allikas. Tarkvanem.ee
