Sunday , 26 September 2021
vaktsiin

KUUM: Uues vaktsineerimisplaanis pole juttu 12-17 aastastest!

Uues vaktsineerimisplaanis pole juttu 12-17 aastastest

Riigikontrolör kirjutab, et 8. juulil valitsuskabineti nõupidamisele esitatud uues vaktsineerimisplaani versioonis ei ole sõnastatud eesmärki seoses 12–17-aastaste vaktsineerimisega. “See on aga väga oluline, sest hariduse kvaliteedi ja muude parameetrite poolest on ülimalt hädavajalik tagada koolide statsionaarne töö. Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad,” märkis Holm.

“Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima,” seisab kirjas. Ka toob riigikontrolör esile, et probleemiks on kujunenud vähene vaktsineerimistase Ida-Virumaal. “Mõistlik oleks seada selgete sihttasemetega eesmärgid, kuidas suurendada Ida-Virumaa elanike vaktsineerimisega hõlmatust.”




Holm soovitab muuta vaktsineerimisplaani kompaktsemaks, jättes mahuka taustainfo plaanist välja ning seada fookus vaktsineerimise eesmärkidele ja nende saavutamise viisile. Ta nendib, et vaktsineerimisplaani projektis on palju infot, kuid suurem hulk sellest on käsitletav tausta- ja infomaterjalina. “See, kuidas on kavandatud vaktsineerimine 2021. aasta suvel ja sügisel, on esitatud ainult üldpõhimõtetena: peab olema tagatud võimalus vaktsineerida, vajalik on jälgida hõlmatust ja teha koostööd, hõlmatust tuleb parandada, vajalik on tugev ja mitmekesine kommunikatsioon jms. Üldpõhimõtetena on need olulised, kuid plaanis tuleks teha samm edasi ja anda vastus küsimusele, kuidas saavutada olukord, et võimalikult paljud Eesti inimesed saaksid vaktsineeritud,” seisab kirjas.

Holm nimetas kummaliseks, et valitsusele esitatavad iganädalased vaktsineerimise ülevaated ei sisalda kõige olulisemat – infot vaktsineerimisplaanis kokku lepitud eesmärkide täitmise kohta. “Valitsus peaks kokku leppima, mis info on oluline valitsuse tasemel vaktsineerimisprotsessi strateegiliseks juhtimiseks, ning nõudma info esitamist selges ja hoomatavas formaadis,” seisab kirjas.

Riigikontrolöri hinnangul ei ole vaktsineerimisplaanis esitatud pikaajalistele vaktsineerimise eesmärkidele ei ole seatud vahe-eesmärke ning järgmiste nädalate arvulisi vaktsineerimiseesmärke.

“Vaktsineerimise korraldus on olnud jäik ning erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks on jäänud kasutamata või on paindlikke võimalusi rakendatud tarbetu viiteajaga,” kirjutab riigikontrolör, kelle hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua veelgi rohkem kodulähedasi ja kättesaadavust suurendavaid võimalusi. Näiteks tuleks Holmi hinnangul lisaks suuremate linnade kaubanduskeskustele ja keskväljakutele kasutada samalaadset lähenemist ka väiksemates kohtades, pannes just mööda väikseid maakohti, külasid ja asulaid sõitma vaktsineerimisbussid ning vaktsineerida väikelinnades-asulates-külades.




“Avalikkuses on pakutud erinevaid võimalusi vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid riigi tasandi otsustajad on need paljudel juhtudel tagasi lükanud. Ettepanekute hulgas olnud ka selliseid, mis ei ole sobilikud, kuid mitmed tagasilükatud ettepanekud on mõne aja pärast ikkagi kasutusele võetud. Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust,” kirjutab Holm.

“COVID-19 tekitatud kriis on kogu ühiskonna probleem. Ettevõtjatel on motivatsioon vabatahtlikult panustada selleks, et vältida ulatuslikke majandustegevuse piiranguid ning hoida ühiskonda piirangutest vabana. Erasektoril on võimalusi, ressurssi ja ideid laiendada vaktsineerimisvõimalusi ning seda ressurssi tuleb ühiskonna hüvanguks kasutada,” kirjutab Holm. “Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele.”

Jaga

Vaata ka:

13074736t1hd2da

26.09 Ööpäevaga tuvastati 465 uut covid-19 haiget, suri 1 inimene.

26. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 149 inimest. Kokku on haiglas 182 …

13074736t1hd2da

25.09 Ööpäevaga tuvastati 644 uut covid-19 haiget, haiglaravi on 137 inimest.

25. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 137 inimest. Kokku on haiglas 167 …

BioBlockninaspre

Koroona ninasprei BioBlock ei ole ravim.

Juba pool aastat on Eesti apteekide lettidel ninasprei BioBlock, mille kohalikud teadlased töötasid välja veise …

gripp

Soomes ennustatakse raskemat gripihooaega.

Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna (HUS) nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ennustab eelmisest aastast raskemat gripihooaega – ka …