Keskerakonna soov tõsta kiirelt ja märkimisväärselt kõrge inflatsiooni tõttu peretoetusi tekitas spekulatsioonid, et selle tegelik eesmärk on ajada praegune võimuliit lõhki. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid kinnitas, et nende soov on siiras ja poliitilist intriigi selle taga otsida ei maksa.
Keskerakond teatas kolmapäeval, et on algatanud allkirjade kogumise leidmaks laiem poliitiline toetus perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega soovitakse tõsta märgatavalt laste- ja peretoetusi.
Eelnõuga antakse (1) igakuist toetust 100 eurot iga lapse eest, (2) antakse 700 eurot igakuist toetust neile, kes kasvatavad kolme kuni kuut last, (3) antakse 900 eurot igakuist toetust neile, kes kasvatavad seitset ja enamat last.
Samuti soovitakse eelnõuga indekseerida lasterikka pere toetuse, et hoida toetuse suurus muutuva elatustasemega kooskõlas. See tähendab, et elatustaseme tõustes suureneb ka lasterikka pere toetus.
Ekspress: teine katse valitsusliitu lõhki ajada
Eesti Ekspress avaldas kolmapäeval väite, et langeva toetusega Keskerakonna viimase aja sammud võivad olla kantud soovist ajada praegune valitsus lõhki ja teha uuesti Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.
Ühe näitena tuuakse, et Keskerakonna poolt välja käidud peretoetuste ettepanekud kattuvad 100 protsenti Isamaa poolt varem välja käidud ettepanekutega.
Ekspress kirjutas, et Keskerakond võib kasutada lisaeelarvet võimalusena valitsus lõhki ajada. Nimelt on EKRE esitanud lisaeelarvele mitusada muudatusettepanekut ja ainus pääsetee neid eraldi hääletamast on siduda lisaeelarve valitsuse usaldushääletusega. Kui Reformierakond peaks ütlema “ei” peretoetuste järsule suurendamisele, on Keskerakonnal võimalus ettekäändena lisaeelarvet mitte toetada.
Võrklaev: lastetoetused tuleb lahendada RES-i vaates
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et Reformierakond nõustub hinnatõusust tuleneva vajadusega tõsta peretoetusi, kuid tema sõnul tuleb seda teha 2023. aasta riigieelarve ja RES-i vaates.
“Me oleme valmis peretoetusi üle vaatama. Esmaspäeval me sellest koalitsioonipartneritega rääkisime. Meil on ju ka sõltumata hinnatõusust muid vajadusi, nagu näiteks kõrghariduse rahastamine, õpetajate ja politseinike palgad ning ka tulumaksusüsteem on ajale jalgu jäänud,” tõi ta näiteid, mis tuleks tervikuna arutusele võtta.
Küsimusele, kas Keskerakonna ettepaneku taga võib olla soov üksikettepanekuga pill lõhki ajada, vastas Võrklaev, et koalitsioonipartnerid on kinnitanud, et valitsusliitu lõhki ajada neil soovi pole.
Karilaid: meie ettepanek on siiras
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et Eesti Ekspressi artikkel peegeldab väljaande hirme ja poliitilisi eelistusi ning et valitsuse lõhki ajamise soovi Keskerakonnal pole.
“Meie ettepanek on siiras. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on seda korduvalt välja öelnud, et see teema on meile oluline.”
Karilaid võrdles peretoetuste reformi tähtsust kunagise vanemahüvitise süsteemi sisseviimisega. Ta ei olnud nõus sellega, et toetuste tõstmist peaks arutama 2023. aasta või RES-i kontekstis.
“Kogu aeg käib üks aja võtmine ja lükkame asju edasi kolm-neli kuud. Kui on olemas tahe, saaks selle jaanipäeva paiku ära otsustada,” sõnas Karilaid.
Keskerakonnal on riigikogus 24, EKRE-l 19 ja Isamaal 12 saadikut. Lisaks saab Keskerakond arvestada ka fraktsioonidesse mittekuuluvate Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Martin Repinski toetusega. Ehk kokku annab see potentsiaalselt 57 häält. Samas ei pruugi kõik Isamaa, aga ka Keskerakonna enda saadikud toetada uuesti EKRE-ga valitsusse minekut.
Err.ee
