Riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitlus näitab, et võrreldes juuniga on septembris usaldus poliitiliste tippinstitutsioonide vastu langenud. Riigikogu usaldab nüüd 29% vastanutest (juunis 36%), valitsust 30% (37%) ning presidenti 65% (67%). Kuigi presidendi üldine usaldus jäi kõrgeks, kahanes „täieliku usalduse” osakaal märgatavalt: 30% → 21%.
Eestlastest vastajad usaldavad institutsioone enam kui muust rahvusest vastajad. Presidendi institutsiooni usaldab 76% eestlastest, kuid 44% muust rahvusest vastajatest. Riigikogu usaldus on vastavalt 33% vs 22% ning valitsuse puhul samuti 33% vs 22%.
Ajaloolane David Vseviov tõdes, et langus ei peegelda üksnes rahulolematust konkreetse poliitikaga, vaid viitab ohtlikumale trendile – inimeste võõrandumisele poliitikast tervikuna. Presidendi suhtes püsib võrdlemisi kõrgem usaldus, sest ta „räägib otse rahvaga”, ent tal on igapäevapoliitikas vähem otsustusvõimu.
Kohaliku omavalitsuse juhtimisega on rahul 54% (rahulolemata 35%); Tallinnas 57% (rahulolemata 27%). Piirkonniti on rahulolu suurim Põhja-Eestis (60%) ja väikseim Kirde-Eestis (39%).
Julgeoleku- ja korrakaitseasutusi usaldatakse oluliselt rohkem kui poliitilisi institutsioone: politseid usaldab 81% (eestlased 84%, muust rahvusest 76%) ja kaitseväge 73% (eestlased 85%, muust rahvusest 49%). E-valimisi usaldab 54% ning ei usalda 42%.
Küsitlus toimus 17.–21. septembril kombineeritud veebi- ja telefonimeetodil; vastas 1265 vähemalt 15-aastast elanikku.
