2024 esimesel poolaastal on hambaarstil käinud üle 120 500 lapse ehk ligi 44% kuni 19-aastastest lastest, kelle suutervise parandamisele on kulunud Tervisekassal ligi 31 miljonit eurot.
Kõige tublimad hambaarsti külastajad on olnud Saare maakonnas, kus esimesel poolaastal on juba ligi pooled lastest vastuvõtul käinud. Üle 45% lastest on hambaarsti külastanud Võru, Tartu, Pärnu ja Harju maakonnas. Kõige vähem jõudis esimesel poolaastal hambaarsti vastuvõtule Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakonna lapsi. Enim külastasid hambaarsti 7−8-aastased lapsed, kõige vähem 13−15-aastased noored.
Tervisekassa usaldusarst Tiia Zeigo sõnul võib kolme aasta kahe esimese kvartali andmeid võrreldes küll märgata pidevat laste hambaravi teenusele liikumise ja teenuste tarbimise kasvu, kuid järjest enam tuleb tegeleda tagajärgedega, sest lapsed jõuavad hambaarstile liiga hilja. 2024. aasta esimesel poolaastal diagnoositi hambaarsti külastanud lastest 59% hambakaaries ja 29% hambakatt.
Tuleb teadvustada, et suurepärase suuhügieeni hoidmisest üksi ei piisa, et hambad tervena hoida. Liiga varajase hambakaariese leviku üheks mõjuteguriks on ebatervislikud toitumisharjumused – kiirtoit, maiustused ja suhkruga joogid ning pidev pausideta maiustamine.
„Lapsevanemad ei oska või ei soovi hinnata valmis toitudes ja jookides peidetud kujul olevate magusainete liigset sisaldust ega ohtlikkust lapse tervisele. Kergekäeliselt antakse järele laste toidusoovidele ja kodurahu huvides pakutakse mugavamaid lahendusi, andmata aru lapse tervisele tehtavast kahjust,“ nentis Zeigo. Seepärast on tähtis jälgida, et suhkrujookide asemel tarbitakse vett, maiustuste asemel tervislikku toitu ning oluline on pidada toidukordade vahel vähemalt kolm tundi pausi.
Arvestades hambakatu diagnoosi esinemissagedust, jätab sõltumata vanusest paljude laste suuhügieen soovida. Tervisekassa andmetel esines esimesel poolaastal hambaarsti külastanud alla 4-aastastest lastest 75% hambakaaries ja 19% hambakatt. „Kroonilist igemepõletikku on leitud juba alla 4-aastaste laste suust, mil lapsevanem peaks ise oma lapse hammaskonna harjamisega tegelema. Lapsevanemad peaksid laste hambad üle pesema ja pesu kvaliteeti kontrollima vähemalt kuni kooliminekuni,“ selgitas usaldusarst.
Laste parema suuõõne tervise tagamiseks peavad lapsevanemad võtma vastutuse tervisliku käitumismustri tagamisel ja isikliku eeskujuga innustama lapsi õigesti oma suutervise eest hoolt kandma. „Kindlasti tuleks vältida olukorda, kus laps jõuab esimest korda hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on auk või kui hammas valutab. Lapsega võiks esimest korda hambaarstile minna kindlasti enne 3. eluaastat, mil suhu on lõikunud kõik piimahambad. Oluline on käia lapsega hambaarstil vähemalt korda aastas,“ sõnas Zeigo. Ta lisas, et kui sel aastal ei ole laps veel hambaarstile jõudnud, siis uue kooliaasta alguses võiks kindlasti lapsele hambaarstiaja broneerida. Kuni 19-aastastele on Tervisekassa lepingupartnerite juures hambaravi tasuta ning laste hambaravi lepingupartnerid leiab Tervisekassa kodulehelt.
Meil kõigil tuleks oma suutervise hoidmiseks järgida lihtsaid tõdesid: pesta hambaid kaks korda päevas kaks minutit järjest, puhastada hambavahesid, juua janujoogina vett, pidada söögikordade vahel kolm tundi pausi, toituda mitmekülgselt ja tervislikult ning külastada kord aastas hambaarsti.
Tervisekassa käivitas sel aastal pilootprojektina ka mobiilse hambaravi ehk hambabussi ennetusteenuse, mille toel loodab Tervisekassa suurendada nende piirkondade laste hambaarsti külastusi, kus seni on vähem hambaarsti vastuvõtul käidud.
